Mullu kulus Eesti leibkonnal eluasemele kuus keskmiselt 50 eurot liikme kohta, suurima osa sellest moodustasid elektri- ja keskküttearved, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Suurim kodukulu on elektri hind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eluasemekulud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui aastal 2004. hakkasid eluasemekulud langema, siis viimastel aastatel on need tõusnud tasemele, kus moodustavad 19 protsenti leibkonna kogukuludest,» rääkis statistikaameti talitusejuhataja Piret Tikva.
2000. aastal oli eluasemekulude osakaal leibkonna väljaminekutest 15 protsenti.
2010. aastal olid eluasemekulud keskmiselt 50 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Suurim kuluartikkel sellest oli elekter, mille eest iga leibkonnaliige maksis 11 eurot kuus. Elektrile järgnes keskküte, millele kulus ligi 10 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Küttepuidule ja teistele tahketele kütustele kulus 4 eurot kuus.
2000. aastal kulus elektrile 3,5 eurot. Tikva meenutas, et ka siis kallines elekter märgatavalt, kuid tarbimine sellest ei vähenenud.
Linnaleibkondade eluasemekulud on kõrgemad kui maal elavatel leibkondadel. Kõige suurema osa väljaminekutest moodustavad eluasemekulud pensionäride leibkondades.
Ida-Virumaal kulub leibkondadel eluasemele veerand, Põlva- ja Jõgevamaal 22 protsenti ning Tallinnas viiendik väljaminekutest. Eluasemekulude osakaal oli kõige väiksem Saaremaal, 14 protsenti.
Eluasemekulude hulka loeb statistikaamet leibkonna kulud eluaseme üürile, remondile, hooldusele, veevarustusele, küttele, elektrile ja teistele seotud teenustele.