Kümne aastaga on kahekordistunud oma eluasemega rahulolevate leibkondade arv, 2001. aastal oli neid 30 protsenti, 2010. aastal juba üle 60 protsendi, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Leibkondade rahulolu oma eluasemetega kahekordistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne aasta jooksul langes vaid Võrumaal elavate leibkondade rahulolu oma eluasemetega.
Kõrgemalt hindavad oma eluaset korteris elavad leibkonnad. Eriti kõrge rahulolu on linnades ning väga heaks peetakse ka Rapla, Valga ja Pärnu maakonnas elamist.
2010. aastal elas ligi 70 protsenti leibkondadest korteris. Üle 80 protsendi määratlesid end oma eluruumide omanikuna.
Keskmiselt oli iga leibkonnaliikme kohta poolteist tuba ja 36 ruutmeetrit.
Statistikaameti talitusejuhataja Piret Tikva sõnul on eluruumid maal suuremad kui linnas. Samuti on rohkem ruumi üksi elavatel ja eakamatel inimestel.
Eluruumide kütmine oleneb, kas leibkond elab maal või linnas. Linnas kasutatakse enim tsentraalset või kohalikku keskkütet, maal aga ahikütet. Kümnendik leibkondadest kütab elektriga, populaarsuselt järgnevad õhksoojuspumbad ja elektriradiaatorid.
Kanalisatsioonita oli 2010. aastal veel seitse protsenti leibkondadest, kümme aastat tagasi polnud kanalisatsiooni 11 protsendil leibkondadest, kuid kolmandikul maaleibkondadest.
Mullu polnud kanalisatsiooni rohkem kui viiendikul Võru-, Jõgeva- ja Põlvamaal elavatest leibkondadest.
Saun oli 2010. aasta seisuga veerandil Eesti leibkondadest, maaleibkondadest pooltel. Suurim saunaomanike osakaal oli Võru- ja Hiiumaal.