Eesti jäätmekäitlejad võivad hakata kõigi taaskasutatavate materjalide vastuvõtmise eest raha nõudma või lõpetada mõne jäätmeliigi vastuvõtu üldse.
Jäätmekäitlejad hakkavad veelgi lisaraha nõudma
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
24. november 2008, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taaskasutatavate materjalide hinnalangus on tingitud majanduskriisist ja sellega seotud nõudluse langusest tooraine järele. Kuna suurem osa Euroopa taaskasutatavaist jäätmeist leidis seni kasutust Hiinas, Indoneesias ja Indias, puudutab piirkonna nõrgenenud nõudlus Euroopat eriti valusalt, kirjutas Äripäev.
Oktoobri lõpust on taaskasutatavate materjalide hinnad Eestis kukkunud keskmiselt kaks kolmandikku. Poolteise kuu eest maksid jäätmekäitlejad tonni joogipudelite eest 4600 krooni ja kokkupressitud lainepapi eest 600 krooni. Praeguseks on need hinnad langenud 1500 ja 200 kroonile. Drastiliselt on langenud ka vanametalli väärtus: kevadel maksis tonn segametalli 3000 krooni, oktoobri lõpus 130 krooni.
«Hinnad langevad veel. Me ei tea, millal saabub põhi,» kommenteeris Eesti suurima plastijäätmete käitleja ASi Plastitehas juht Kalevi Paluteder Aasiast alanud taaskasutatavate materjalide hinnalangust.
Tema sõnul eksivad jäätmetekitajad, kes peavad olukorda ajutiseks ning plaanivad materjali ladudesse koguda. «Praegu toimub laoressursside ülemaailmne jõuline vähendamine,» lisas Paluteder.
Prügiettevõtte AS Cleanaway juhi Argo Luude sõnul pole palju variante, mida jäätmetega peale hakata. Olukorra lahendamiseks on Cleanaway teavitanud kliente globaalsest jäätmehinna langusest. «Kui mingit positiivset nooti lähiajal ei tule, võib juhtuda, et kõik jäätmekäitlejad hakkavad raha küsima selle eest, et üldse materjali vastu võtavad,» sõnas Luude. Sama kinnitasid Sekto ja Plastitehase juhid.