Aafrika on saanud maailmamajanduse tõusvaks täheks. Investorite jaoks on see tärkavate majanduste hulgas Aasia kõrval atraktiivseim välisinvesteeringute sihtpaik, nagu leidis hiljuti Ernst & Young. Maailmapank arvab, et Aafrikal on käes enneolematu võimalus korrata 30 aastat kestnud Aasia edulugu ja alustada viimaks arenguhüpet vaesusest välja.
«Uutmoodi Aafrika» tõusust pajatavaid artikleid ja raporteid tuleb muudkui juurde. Nende hulgas on seni üheks paremaks allikaks McKinsey Global Institute poolt 2010. aastal avaldatud uuring «Lions on the move: the progress and potential of African economies» (Lõvid liikvel: Aafrika majanduste progress ja potentsiaal), millest 2011 maikuu HBR ülevaate avaldas. McKinsey analüüsis põhjalikult mandri kasvulootusi ning pakkus häid juhiseid, et kust Aafrikas parimaid ärivõimalusi otsida, kirjutab Arengufondi trendiblogi Fututuba.
Trendid on Aafrika kasvu soosivad
Kuni 2008. aasta majanduskriisini kasvas Aafrika tervikuna võttes pea 4,9 protsenti aastas ning on olnud Aasia kõrval üks kiiremaid kriisist taastujaid. McKinsey leidis, et selle aluseks oli üle mitme kümnendi lõpuks taasalanud tootlikkuse tõus. Paljud riigid said viimaks oma makromajandusliku keskkonna (võlakoormus, inflatsioon) ja ka poliitilise olukorra (relvastatud konfliktid) paremini kontrolli alla. Teisalt võtsid valitsused mikrotasandil ette olulisi reforme, nt kaubandusvabaduse laiendamise, maksude langetamise ja erastamiste osas. Suuremad reformijad saavutasid kolm korda kiirema kasvu kui teised riigid.
Reformide ja stabiilsuse hoidmisega jätkates on McKinsey ekspertide meelest Aafrika riikidel võimalus mitmetest soodsatest trendidest kasu lõigata ning kasvu jätkata.
Esiteks, globaalsete majandussidemete tihenemine ja eriti tärkavate majanduste omavahelise kaubavahetuse kiire kasv avavad globaalses tööjaotuses palju võimalusi. Aafrikal on pakkuda nii maailmas hädasti tarvilikke toormeressursse kui ka odavat tööjõudu, nt on 2040. aastaks sel kontinendil pea 1,1 miljardit tööealist elanikku. Teiseks, kui suudetakse teha arenguhüpe põllumajanduse vallas, lõigatakse kasu maailmas suurenevast toidupuudusest - 60% maailma harimata põllumaast asub just Mustal mandril.
Kolmandaks, väliskapital on agaralt Aafrika poole kiikamas ja mitte ainult Hiinast. Hiinlased on seni olnud suurimaks investoriks, jahtides maavarasid ja tööd infrastruktuuri rajamisel. Nüüd tõmbab uusi investoreid laiemalt ligi neljas trend, Aafrika turu kasvupotentsiaal. Urbaniseerumine (täna elab linnades 40% elanikest, 2020 juba 50%), kiire sissetulekute ja keskklassi kasv tõstab Aafrika tarbijad globaalselt huviorbiiti. Lisaks on käimas regionaalsete kaubandusliitude laienemine, mis tõotab tuua täiendavat majanduskasvu ja liita pea kogu mandri tarbijad üheks suureks turuks.
Põnevad ärivõimalused lõpptarbija püüdmisel
2020. aastaks tuleb McKinsey prognoosi järgi lõviosa Aafrika majanduskasvust ja turuvõimalustest neljast ärivaldkonnast, milles teenitakse kokku 2,6 triljonit USD tulu. Võrdluseks, et sealsete riikide koond-SKP oli 2008 seisuga 1,6 triljonit USD.
Kõige kiiremini kasvab infrastruktuuriga seotud toodete-teenuste ala, milles Aafrika mahajäämus on olnud suur - senise kesise taseme tõttu saab ka 2020. aastal see turg siiski kogumahult olema suhteliselt väike. Tugeva globaalse nõudluse ja hinnaralli toel on loomulikult endiselt oodata toormetootmisega seotud äri kasvule jätku. Uut hoogu võiks samas koguda põllumajandusäri, kui suudetakse teha edusamme saagikuse tõstmise, uute maa-alade kasutuselevõtu ja väärtuslikumate kultuuride kasvatamise suunas.
Suurim kasvuala ja ärivõimalus saab turumahu mõttes olema lõpptarbijatele toodete-teenuste pakkumine. See äriala võib Aafrikas kasvada koguni 2-3 korda kiiremini kui OECD riikides, eriti kiiresti seejuures jaekaubanduses, hariduses, telekommunikatsioonis ja panganduses. Ent absoluutmahult on lähikümnendil suurimat kasvu oodata toidu ja joogi tarbimises, mille osakaal peaks seejärel küll hakkama sissetulekute kerkides vähenema.
McKinsey raportist leiab ka paar soovitust, kuidas Aafrika lõpptarbijate nõudluse kasvust endale äriedu luua. Esiteks, ettevõtted peavad välja mõtlema moodused, kuidas turustamise alal kehvadest infrastruktuurioludest ja ametliku kaubandusvõrgu kesisusest üle saada. Teiseks, kasulik on luua strateegiaid eelkõige madala sissetulekutega tarbijate püüdmiseks – nt püramiidi põhja tooteid-teenuseid arendades. Kolmandaks, kasulik on siseneda erinevatele Aafrika turgudele korraga, et maandada seal tegutsemise riske (nt poliitilisi) ja saavutada kriitilist massi.
Legend Aafrika mandri ärivõimalustes orienteerumiseks
Aafrika riigid on poliitiliselt, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja ka majanduslikult taustalt väga erinevad. Seepärast tuleb eeltoodud trende ja kasvuväljavaateid parimate ärivõimaluste leidmiseks uurida täpsemalt kui kogu kontinendi tasandil.
McKinsey käsitluses on Aafrika majandusarengu taseme ja väljakutsete iseloomu ning seega turuvõimaluste järgi neljaks jaotatav. Iga grupi sees on riikide vahel teatud erisusi, aga laias laastus sarnanevad need riigid üksteisele majandusstruktuuri ja (arengu)investeeringuteks vajaliku eksporditulude teenimise võime alusel.
Esimeses rühmas on kõige mitmekesisema majandusstruktuuriga riigid, mis on seni olnud kontinendi arengu mootoriks. Neis riikides on oodata keskklassi kiiret juurdekasvu ja seega on seal ahvatlevaim lõpptarbijatele suunatud toodete-teenuste turg. Tuneesia, Egiptus ja Maroko peavad lähiaastail küll esmalt nn Araabia kevade rahutustest stabiilsema arenguni tagasi jõudma. Ent Lõuna-Aafrika Vabariik, Mauritius, Namiibia ja Côte d’Ivoire on jätkuvalt kasvuteel. Nende väljakutseks on suuta senisest suurema lisandväärtusega tooteid-teenuseid pakkuda, sh Aafrika või Euroopa regioonile, ning selleks teenuste sektorit ja haridust oluliselt edendada.
Teises rühmas on nafta- ja gaasiriigid, kes pole vaatamata maailmaturul teenitud suurele tulule seni suutnud majandust veel piisavalt mitmekesistada ja ajakohastada. Seetõttu on nende väljakutseks nafta- ja gaasitulud infrastruktuuri ja moodsama majanduse arengusse suunata. Nende riikide hulgas on Alžeeria, Angola, Nigeeria, Liibüa, Gabon ja Ekvatoriaal-Guinea. Selle rühma suurimad kasvulootused on sisemise stabiilsuse hoidmise korral Nigeerial, kelle nt Goldman Sachs on arvanud Next-11 ehk globaalselt perspektiivikaimate tärkavate majanduste hulka.
Kõige dünaamilisema majanduste grupi moodustavad siirderiigid: Ghana, Keenia, Senegal, Uganda, Zambia, Mosambiik, Kamerun ning Tansaania. Need on riigid, kus põllumajandusel ja toormesektoril on seni endiselt suur osakaal majanduses, aga tööstuse ja teenuste alal reformide najal kiire edasiminek toimumas. Eraldi võttes on tegemist pisikeste turgudega, kuid neil on lootust saada Aafrika kontinendi väravaks ja tootmisbaasiks, kui valitsused parendavad jätkuvalt regulatsioone ja infrastruktuuri. Lisaks on neis riikides kiirelt kasvamas eratarbimine, sh moodsate teenuste-toodete osas (vt huvitavat Time’i lugu Keenia IT- ja mobiiliturust).
Viimasesse rühma kuuluvad kõik ülejäänud, kes on ühtlasi maailma vaeseimate riikide hulgas ja pahatihti endiselt relvastatud konfliktidest räsitud. Nende väljakutseks on jõuda tugeva ja stabiilse valitsuseni, arendada põllumajandust ja ärikeskkonna põhialuseid. Neist riikidest on seniseid reforme ja ressursibaasi arvestades suurimad kasvuvõimalused Ruandal, Etioopial, Malil ja Kongo Demokraatlikul Vabariigil.
Eestis on Aafrika avastamine ees?
Paljuski on Aafrikas peituvad ärivõimalused globaalsete ja eriti Euroopast pärit ettevõtete poolt veel avastamata, kuigi nt Hiina ettevõtted ja investorid on seal juba agaralt tegutsemas. Laiem tung Aafrika turgudele on ilmselt aga algamas. „Tippjuhid ei saa endale enam lubada (Aafrika) kontinendi tohutu potentsiaali ignoreerimist,“ leidis McKinsey oma raportis.
Eestist on üksikud üritajad proovinud Aafrikasse murda, ent seni suurema eduta. Samas miks mitte edasi üritada? Eesti ettevõtted peavad üha enam uusi turge ja partnereid otsima niigi ning Aafrikas on lähiaastail endiselt võimalik saavutada varase siseneja eeliseid.