Paks lumi ja kuiv suvi kärpisid saaki
27. juuli 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesk- ja Lõuna-Eestis on viljakoristus juba alanud, kuid põllumeeste sõnul on lumerohke talv ja kuiv suvi vilja tublisti kahjustanud.
Järvamaa suurima teraviljakasvataja Estonia OÜ põldudel hakati varast otra koristama juba eelmise nädala keskel. Eile Kabala külas vilja lõiganud kombainijuhi Väino Jakimaineni sõnul oli möödunud aastal saak aga parem. «Kevadine lumi ja kuiv suvi,» nimetas mees languse põhjuseid.
Jakimaineniga samal meelel oli viljakoristuse eest vastutav Estonia agronoom Helina Märtmann. Tema sõnutsi on vilja üldine kvaliteet küll hea, ent saaki on varasemast vähem ja see paikneb põllumaal ebaühtlaselt.
«Niiskust pole siin tõesti, üks mees just mattis oma koera ja ütles, et meetri sügavusel on muld täiesti kuiv,» ütles ta. «Kuiva korral hakkavad mullatüüpide erinevad omadused suuremat rolli mängima ja meil on ühe põllu peal kolm-neli erinevat mullatüüpi kindlasti.»
Kütusekulud minimaalsed
Märtmann nägi aga tänavustel ilmaoludel põllumeeste jaoks ka positiivseid külgi. «Vili tuleb suhteliselt kuivalt põllult kätte ja läheb kuivatist kiiresti läbi, hoides kütusekulud minimaalsed,» lausus ta. «Kui neli aastat tagasi siia tööle tulin, oli väga märg aasta ja kuivati küttekulud täiesti utoopilised.»
Põllumeeste keskliidu esimehe Juhan Särgava sõnul said taliviljad lume tõttu osaliselt sedavõrd kannatada, et nad tuli kevadel ümber külvata.
«Mina ise pidin lausa kaks Sangaste rukki põldu kevadel suvivilja vastu ümber kündma,» sõnas Harjumaal Nissi vallas mahepõllundusettevõtet Saidafarm pidav Särgava. Lisaks teeb tema sõnul põllumeestele muret kleepvalgu madal tase: toiduvilja konditsiooni saamine on seetõttu raskendatud. Kleepvalgu sisaldust peetakse jahu olulisimaks kvaliteedinäitajaks.
«Valgu moodustamine on ilmastiku tõttu jäänud vaesemaks, mistõttu nisust kipub tulema söödavili, mitte toiduvili,» sõnas Särgava. «Rekordsaaki seega kindlasti ei tule, aga ega keegi ilma ka jää,» jäi esipõllumees siiski positiivseks.
Särgava väitel algab viljakoristus Lõuna-Eestis üldiselt kaks nädalat varem kui Põhja-Eestis, sel aastal on erilise kuivuse tõttu antud koristusele varajane stardipauk ka Kesk-Eestis.