Ajalooline Vene-Hiina lepe, mis sillutaks 68 miljardile Siberi gaasi kuupmeetrile tee maailma suurima energiatarbijani, on takerdunud hinna taha.
Vene-Hiina gaasikaup takerdus hinna taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gazpromi asetegevjuhi Aleksandr Medvedevi sõnutsi on eriarvamused hinna osas sügavad.
Samas usub ta, et kokkuleppele jõudmine on mõlema poole huvides.
«Oleks hea kokkuleppele jõuda, kuna me oleme põhimõtteliselt paika pannud, et aasta keskpaigaks peaks leping olemas olema. Aga eks ole ju loomulik, et ostja tahab odavamalt ja müüja tahaks kallimat hinda,» ütles Medvedev Financial Timesile.
Venemaa ja Hiina gaasileppe sündi oodati juba juunikuus. Eeldati, et allkirjad antakse Hiina presidendi Hu Jintao Moskva-visiidi raames.
Leping on plaanitud 30 aastaks ja kujutab endast keskset osa Vene strateegiast leida alternatiive Euroopa turule, kus kogetakse Katarist ja mujalt tarnitava veeldatud maagaasi tugevat konkurentsi.
Medvedev usub siiski, et Gazpromi hinnanõudmine on «õigustatud».
Gaasinõudlusele ennustatakse tugevat tõusu olukorras, kus riikide valitsused Jaapani katastroofi valguses tuumaenergiast loobumist kaaluvad.
Ühtlasi tuleks Gazpromil teha suured investeeringud kahte torujuhtmesse, mida Vene valitsus Siberi ja Hiina vahele rajada tahaks.
«Me usume, et Hiina vajab Vene gaasi oma majanduskasvu ülalhoidmiseks. Teiseks argumendiks on kindlasti ka meie tarnete ajalugu ja usaldusväärsus,» ütles ta.
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on viimasel ajal hakanud ennustama «gaasi kuldse ajastu» saabumist.
Üldiselt arvatakse, et IEA prognoosidele on andnud tõuke Hiina gaasinõudlus.
Copyright The Financial Times Limited 2011.