Kuidas võidelda andmerämpsuga?

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Igaüks, kes on kunagi Windows operatsioonisüsteemiga arvutiga töötanud, teab, et mida kauem on sellist arvutit kasutatud, seda aeglasemaks see muutub. Põhjuseks on mittevajalikku informatsiooni sisaldavate andmefailide ja süsteemi tegevuse logikannete kuhjumine. Arvuti muudab aeglaseks neisse kuhjunud bittidest koosnev praht.


Teadusuudiste portaalis arXiv.org avaldatud uuringus väidavad USA Johns Hopkinsi ülikooli arvutiteadlased Ragib Hasan ja Randal Burns, et mittevajalike andmete käitlust saab arvutisüsteemides korraldada sarnaselt tavalise jäätmekäitlusega, vahendab portaal Novaator.

Uurimistööks said nad inspiratsiooni Cornelli ülikooli teadlaste 1999. aasta uuringust, mis näitas, et kuni 80 protsenti Windows NT operatsioonisüsteemi poolt kõvakettale salvestatud andmetest kustutati järgmise viie sekundi jooksul.

Hasan ja Burns analüüsisid kolme arvutit: sülearvutit MacBook, Linuxi Ubuntut kasutavat lauaarvutit ning oma ülikooli raamatukogu Fedora Linuxit kasutavat failiserverit. Operatsioonisüsteem Linux on tuntuim vabavaralise tarkvara näide.

Teadlaste eesmärgiks oli kõigi kolme arvuti puhul välja selgitada, mitut protsenti failidest ei olnud pärast nende loomist enam kasutatud. Nad leidsid, et Macbooki failide hulgas oli selliseid viiendik, lauaarvutis ligi pool ja serveris peaaegu 60 protsenti ning kettaruumi oli igas arvutis kasutatud vastavalt 98,5, 38,1 ja 99,5 protsenti. Tulemused viitavad selgelt, et suurt hulka palju kettaruumi võtvaid faile polnud pärast nende loomist kunagi kasutatud.

Selline ressursikasutus on ilmselgelt ebaefektiivne, nii soovitavad Hasan ja Burns rämpsandmetest vabanemiseks kasutada uudset lähenemisviisi, mis lähtuks jäätmekäitlusfirmade poolt tavaliste jäätmete käitlemisel kasutatavast püramiidmudelist.

Püramiidi põhjas oleks halvim stsenaarium ja tipus parim stsenaarium. Halvimast parima suunas liikudes nimetasid nad stsenaariume järgmiselt: lahtisaamine, taastamine, taastöötlemine, taaskasutus ja vähendamine.

Antud juhul tähendab lahtisaamine lihtsalt andmete kustutamist, taastamine kasutatavate komponentide eraldamist, taastöötlemine komponentide taaskasutamiseks värskendamist ning taaskasutamine taastatavate komponentide muul viisil kasutamist. Lõppeesmärgiks on sellise tarkvara loomine, mille puhul kasutuid andmeid ei teki.

Lisaks sellele, et rämpsandmed muudavad arvutid aeglasemaks, võivad need lühendada ka välkmälu eluiga, sest selle tehnoloogia puhul on ülesalvestamisel piir ees. Mullu sügisel tuli välja Apple MacBook Air, mille puuduvat kõvaketast asendab välkmälu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles