Ilves: Eesti osaleb Kreeka paketis garantiiga
22. juuli 2011, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul toetab Eesti Kreekat Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF) garantiiga, mille suurus EFSFi antud laenude mahust on 0,28 protsenti.
«Eesti ei pea raha kohe kusagile üle kandma, vaid annab omapoolse garantii. Kõik see on osa euroala sisemisest solidaarsusest ja kollektiivsest abistamisest,» selgitas Euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikku tippkohtumist Brüsselis viibinud president Ilves.
Euroalasse kuuluva 17 riigi liidrid leppisid kokku, et kindlustamaks euro ja euroala stabiilsust, tagab euroala koos IMF-iga ja erasektori vabatahtliku osalusega täielikult Kreeka teise laenuprogrammi rahastamise.
«Euro ja euroala kindlus saab toetuda euroala kõigi riikide majanduslikule edukusele ning meie kõigi eelarve- ja rahanduspoliitika vastutustundlikkusele. Aga samavõrd sõltub see laiemast usaldusest euro ja euromaade vastu ning veendumusest, et euroala suudab oma võimalikke probleeme lahendada edukalt, kiiresti ja kestlikult,» lisas Ilves «Olgem ausad, meil ei ole ka teist valikut.»
Ilves avaldas lootust, et euroala liidrite kokkulepe toetada makseraskustes riike rahustab turgusid ning Kreeka, Iirimaa ja Portugali kriiside laienemine kogu euroalale peatub.
Avaliku sektori laenude kogumaht on hinnanguliselt 109 miljardit eurot, millele lisandub erasektori märkimisväärne panus.
Euromaad tagavad jätkuvalt range kontrolli Kreeka majandusprogrammi täitmise üle, mis on kogu laenupaketi edukuse eelduseks.
Ilvese sõnul ootavad Kreeka kriisile lahendust mitte ainult Euroopa, vaid ka USA, Aasia ja turud kõige laiemas tähenduses ning küsimuse all on kogu euroala ja meie ühisraha usaldusväärsus.
Ilvese sõnul tuleb Kreekal jätkata reforme sama otsusekindlalt, nagu kõik euroala riigid vajavad Kreeka küsimuses kokkuleppimist ja kompromissi. «Ümberkorralduste vajadust, õigemini nende möödapääsmatust, tuleb mõista nii Ateenas kui veel kuueteistkümnes pealinnas.»
Nii nimetaski Ilves positiivseks, et euroala liidrid kordasid üle kohustuse saavutada hiljemalt aastaks 2013 alla kolme protsendi suurune eelarvepuudujääk. Praegu on selle euromaadest saavutanud Eesti, Luksemburg ja Soome, teistest Euroopa Liidu riikidest ka Rootsi.
«Just seesugune vastutustundlik suhtumine oma riigi rahaasjade korraldamisel muudab tõepoolest tugevamaks kogu euroala ja suurendab oluliselt usaldust euro vastu,» lausus ta.
Ilves esindas Eestit euroala liidrite kohtumisel erandkorras, kuna peaminister Andrus Ansip viibis töövisiidil USAs. Brüsseli tippkohtumisel osalemise kutse on esitatud riigipeadele ja valitsusjuhtidele, mistõttu ei olnud võimalik peaministri asendamine valitsuse liikmega.