Perearstide ja sotsiaalministri vastasseis puudetoetuste dokumentide vormistamisel on muutunud nii teravaks, et jääb vaid loota, et alanud sõjas langenuid ei tuleks. Pealtnäha võitlevad mõlemad pooled haigete eest, sest nii ministeerium kui perearstide selts kinnitavad, et puudega inimesed kannatada ei tohi. Peretohtrite eestkõneleja Anneli Talviku sõnul on arsti ja patsiendi vastandamine selles loos üldse vale, sest konflikti põhjused peituvad hoopis mujal.
Perearstid ei taha olla robotid, kes arvutis tuima näoga andmeid ühest kohast teise ümber paigutavad. Nad sooviksid, et sotsiaalkindlustusameti eksperdid need sealt ise üles leiaks. Paraku tundub, et see amet pole niivõrd innovaatiliseks tegevuseks valmis, mis seletabki ministeeriumi aastaid kestnud venitamist.
Teisalt pole ka perearstid ise kuigi varmad inimeste terviseandmeid infosüsteemi paigutama. Tundub uskumatu, kuid on neidki tohtreid, kes seda üldse ei tee ja väljastavad nii patsientidele kui mitmesugustele asutustele üksnes pabereid. Ja veelahe ei jookse sugugi vanust pidi – on ka noori tohtreid, kes arvutit pelgavad, nagu mulle üks perearst rääkis.Nõnda taandub vähemalt osa probleemist kartusele arvuti ees.
Tõsisem puudus on aga, et E-Tervise IT-lahendus on ajast maha jäänud ega toimi kõige paremini. Dokumentide edastamine selle kaudu on kohmakas ja aeganõudev, mistõttu peaks perearst arvutiklahve klõbistama mitu tundi päevas. Samas on riik E-Tervisesse suuri summasid paigutanud.
Üks sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastuargumente perearstidele on, et kõigi puudega inimeste andmeid tervise infosüsteem ei sisalda, sest kõik pole viimase aasta jooksul arsti juures käinud. Kuidas aga saab neil siis üldse puue olla, kui nad arsti abi ja jälgimist ei vaja?
Pole saladus, et puudega inimeste arv on meil aasta-aastalt kasvanud ja kogu süsteem vajab hädasti muutmist. Ehk oli mõneti paratamatu, et masu ajal kergeid puudeid juurde tuli, sest inimestel polnud tööd ja väike puudetoetus läks asja ette. Tohtrite hinnangul kannatasid aga seetõttu raske puudega inimesed, sest supp jäi järjest lahjemaks.
Tõsi on seegi, et algul rääkisid perearstid puudedokumentide vormistamisest kui tasuta tööst, mida nad tegema ei peaks, ehk soovisid, et haigekassa seda tasustaks. Kui selgus, et raha juurde ei saa, loobuti sellest nõudmisest ja tuldi välja ultimaatumiga, et 1. augustist enam seda tööd lihtsalt ei tehta, ehkki seadus selleks kohustab.
Kuna aega on vähe, tuleks nüüd kaklemine kiiresti lõpetada, pead kokku panna ja lahendus leida. Kui vaja, tuleb ka seadust muuta. Muidu võib tõesti ohvreid tulla.