Läti ettevõtja: euro on primitiivne valuuta

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro
Euro Foto: SCANPIX

Euroopa ühisraha euro on primitiivne valuuta, mis ei sobi kaugeltki kõikidele riikidele. Igatahes mitte sellistele vaestele nagu Läti, on Läti ettevõtja ja ökonomist Janis Ošleis veendunud.

Väljaandele Delovõje Vesti antud intervjuus selgitas ta, et eurotsooni probleemid on alguse saanud tsooni kuuluvate riikide erisustest ehk peamiselt sellest, et erinevaid haigusi üritatakse ravida ühe ravimiga.

Seda mõistsid väga hästi Suurbritannia ja Rootsi, kes otsustasid erineva tee kasuks ega liitunud ühisraha kasutajate grupiga. «Kui Läti nüüd euroga ühineb, kaotab ta praktiliselt kõik, mis tal on,» kinnitab Ošleis.

«On lihtne mõista, et euro on täna Läti jaoks tappev valuuta. Selles mõttes, et võib riigi majanduse tappa,» lausus Ošleis, lisades, et kõik need vaesed riigid, kes eurotsooni on astunud, seisavad nüüd pankroti veerel ja on vaid aja küsimus, millal see juhtub.

«Pole mingit kahtlust, et Kreeka juba on pankrotis. Selge on ka, et tema järel kuulutavad pankroti välja Portugal ja Iirimaa. Isegi need riigi, mis hiljuti euroga liitusid ja mille majanduslik olukord polnud laita, hakkavad kõikuma,» rääkis ta, tuues näiteks Sloveenia.

Ošleisi sõnul on eurotsooni kõige suurem probleem selles, et pole mehhanisme,  millega saaks majandustsükleid reguleerida. Samas oleksid need kõikide ühisraha kasutavate riikide jaoks kasulikud.

Ošleisi sõnutsi taipavad kõik potentsiaalsed investorid, et eurotsooniga liitumine toob kaasa vältimatu hinnatõusu. Ja tööstusettevõtte pidamine sellises riigis on liiga kallis lõbu, mille tasuvusaeg ei ole teada. «Kõik eurotsooni perifeeriariigid on silmitsi seisnud investeeringute väljavooluga, seda eriti tööstussektorist. Näiteks Hispaania on euro kasutuselevõtu tõttu oma tööstuse kaotanud,» märkis Ošleis, kelle sõnutsi on euro oma olemuselt sarnane vana, XIX sajandi lõpu- XX sajandi alguse kullastandardile.

Analüütiku sõnutsi arenes Euroopa enne euro kasutuselevõttu kiiresti, kuid pärast seda enam mitte. Ja põhjuseks on tema sõnutsi asjaolu, et euro on väga halvasti läbi mõeldud.  Ošleis lisas, et kuigi ta on põhimõtteliselt ühisvaluuta pooldaja, ei taha ta oma riigile praegu neid probleeme, millega Euroopa hakkama saama peab. Oštleis märkis, et kui Euroopa end kokku võtab ja koostab üle-Euroopalise ühtse eelarve, siis ehk midagi muutub. «Aga vanamoodi elada Euroopa enam ei saa,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles