Eurotsooni liidrid peavad 21. juulil maha kriisikohtumise ja üritavad võtta vastu Kreeka rahvusvahelise abipaketi nr 2, lootes ühtlasi leida laiapõhjalise lahenduse perifeerias laiutavale võlakriisile.
Van Rompuy teisel katsel: tippkohtumine tuleb neljapäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu president Herman Van Rompuy leidis end läinud nädalal ebamugavast olukorrast: avalikkuse ette lekkis info, et ta valmistus tippkohtumiseks juba reedel.
Idee hüljati Saksamaa survel kui ennatlik.
Uue Kreeka-abi arutelud on tükk aega takerdunud vaidlustesse selle üle, kuidas ka eraviisilised võlakirjahoidjad kaotust kandma panna.
Samal ajal seavad Itaalia ja Hispaania oma vaimu valmis edasisteks raputusteks võlakirjaturgudel – kui läbimurre tulemata jääb.
Van Rompuy sõnutsi kogunevad euroala 17 liikme liidrid Brüsselisse arutamaks «bloki finantsstabiilsust tervikuna ja Kreeka programmi finantseerimist tulevikus».
Nende sõnade valguses oodatakse, et Euroopa juhid on pärast kuudepikkusi vaidlusi lähenemas kõikehõlmavale kriisilahendusele.
«Ajaloos tuleb ette väga kaalukaid hetki,» ütles üks Euroopa diplomaat.
«Nüüd on üks selline hetk saabunud. Inimesed, kes kõikehõlmava paketi kallal töötavad, kogevad vastutuse raskust, teades, et neile on kinnitunud maailma pilk.»
Samas arvavad diplomaadid, et paketiga on neljapäevani veel väga palju tööd. Seda enam, et kui kaalukas lepe sündimata jääb, tuleb karta finantsturgude karistust.
Lõppeval nädalal raputas Euroopa poliitikute otsustusvõimetus turgusid veelgi ja tõi kaasa nii Rahvusvahelise Valuutafondi kui reitinguagentuuride terava kriitika.
Ühelt poolt nõuavad Saksamaa ja Holland eraviisiliste laenuandjate kaasamist, lootes sel viisil lepitada oma vihaseid maksumaksjaid.
Teiselt poolt kardab Euroopa Keskpank, et laenumaksete katkemine lööb turud veelgi enam tasakaalust välja.
Copyright The Financial Times Limited 2011.