Seadus lubab kortermaja renoveerida kõigi omanike nõusolekuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) juhib korteriomanike, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et ehitusloa taotlemiseks ei ole omavalitsusel õigus nõuda kõigi majas asuvate korterite omanike allkirju.
Ehitusseaduse järgi esitab mitme omanikuga hoone rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusloa taotluse korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel või kaasomanik kaasomanike häälteenamuse alusel.
Kui korteriühistu ei ole ise oma põhikirjas sätestanud teisiti, piisab, kui korteriühistu üldkoosolekul on elamu renoveerimise poolt 50 protsenti + 1 korteriomanikest.
Samuti ei ole ehitusseaduse kohaselt vaja ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti kõigi korteriomanikega kooskõlastada.
Ehitusseaduse järgi ei anna ehitusluba küll õigust ehitada ilma ehitise omaniku nõusolekuta, kuid korteriomanike vahelisi vaidlusi kaasomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise, sealhulgas korteriomanditeks jagatud kinnisasja rekonstrueerimise, üle lahendab üksnes kohus.
Valitsus on kiitnud heaks riikidevahelisest CO2 kvoodimüügil saadavatest vahenditest sihtotstarbelise eraldise 28 miljoni euro ulatuses, et toetada korterelamute rekonstrueerimist energiatõhususe saavutamiseks. Kortermaja võib saada kuni 35 protsendilist toetust renoveerimistööde maksumusest, sõltuvalt sellest, kui suur energia kokkuhoid tehtud töödega tagatakse.