Kütusehinnad tegid poolaasta rekordtõusu
14. juuli 2011, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile õhtul alanud hinnaralli käigus kergitasid kõik Eesti juhtivad kütusemüüjad mootoribensiini hinda 3,5 ja diislikütuse hinda 2,5 sendi võrra. See on viimase poolaasta suurim tõus.
Tõusu algatas Neste, kes on hinnakujundust Eesti jaemüügiturul dikteerinud aastaid. Talle järgnes üleeile õhtul Alexela ja eile hommikul Lukoil, Statoil ja Olerex. Nüüd maksab bensiini 95 liiter Neste automaatjaamades 1,219 eurot, turuliidri Statoili tanklates aga 1,235 eurot. Bensiini 98 hind on vastavalt 1,259 ja 1,275, diisli hind aga 1,229 ja 1,245 eurot liitri kohta.
Viimati leidis nii järsk tõus aset 11. jaanuaril, mil jaemüüjad tõstsid bensiinihinda viie ja diislihinda 5,5 sendi võrra. Tipuni on siiski veel minna: bensiin 95 on sel aastal Statoilis maksnud ka 1,27, bensiin 98 1,31 ja diisel 1,315 eurot liitri kohta.
Varuga hinnatõus
Jaemüüjad põhjendasid hinnakasvu traditsiooniliselt maailmaturul toimunud hinnatõusuga. «Maailmaturul on hinnad kasvanud ja sisemine konkurents on seni hoidnud hindu suhteliselt madalal, tavapärasest juurdehindlusest madalamal tasemel,» selgitas Alexela Oili müügidirektor Aivar Räim.
Tiheda konkurentsi ja madalate marginaalidega põhjendas Räim ka seda, miks teised ülikiirelt Nestele järgnesid. «Kütusehind tõuseb kogu aeg ühtemoodi: jälgitakse pingsalt teiste tegemisi, väike marginaal ei võimaldagi kütust väga erinevalt müüa,» ütles Räim. «Kõigil on kasumipuudus. See on nagu pingule tõmmatud kumm: nii kui ühest otsast natuke järele anda, jookseb kõik teises suunas.»
Ka Statoili kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts sõnas, et Neste algatatud hinnamuudatuse üleeile õhtul põhjustas sisseostuhindade tõus, mis seni veel jaehindades ei kajastunud. «Mootorikütuste maailmaturuhinnad on euro vääringus viimase kahe nädalaga tõusnud ligi 15 protsenti, tiheda konkurentsi tõttu Eesti turul ei ole see aga siinsetes jaehindades avaldunud,» lausus Pauts. «Pigem vastupidi – samal perioodil langesid Eestis mootorikütuste jaemüügihinnad umbes kaks protsenti.»