Austraalia valitsus plaanib saastajatele CO2 maksu

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia peaminister Julia Gillard täna televisioonis tuleva aasta keskpaigast kehtestada plaanitava CO2 saastetasu määra tutvustamas.
Austraalia peaminister Julia Gillard täna televisioonis tuleva aasta keskpaigast kehtestada plaanitava CO2 saastetasu määra tutvustamas. Foto: SCANPIX

Austraalia valitsus plaanib kehtestada süsinikdioksiidi (CO2) emissioonide ehk kasvuhoonegaaside suurimatele tekitajatele tuleva aasta keskpaigast saastetasu.

Riigi peaministri Julia Gillardi sõnutsi saaks tuleva aasta 1.juulist CO2 emissioonide hinnaks 23 Austraalia dollarit tonni kohta, vahendab BBC.

«Peame kehtestama süsinikule hinna ja looma tuleviku puhta energia jaoks,» lausus Austraalia peaminister Julia Gillard tänasel pressikonverentsil. «Austraallased tahavad teha keskkonna suhtes õigeid otsuseid,» lisas ta.

Riigi suurim majandusreform puudutab 500 ettevõtet ning selle eesmärgiks on vähendada süsinikdioksiidi emissioone 2020. aastaks 159 miljoni tonni võrra.

Elanikele tähendaks see hinnanguliselt 1-protsendilist tarbijahindade tõusu ning sammu on opositsioon juba teravalt kritiseerinud. Kriitikud väidavad, et samm kahjustaks Austraalia majanduslikku konkurentsivõimet. Arvamusküsitluste kohaselt on 60 protsenti elanikest selle sammu vastu.

Maksu peaksid maksma ettevõtted, kes tekitavad aastas vähemalt 25 000 tonni CO2. Suurimad saastajad maksaksid tasu kuni 2015. aastani, misjärel plaanitakse sisse viia kauplemissüsteem.

Põllumajanduse ja metsandusega tegelejatele uut maksu kava kohaselt ei rakendata. Kaevandustele, terasetööstusele ja elektritootjatele plaanitakse maksta kompensatsiooni, et nende tootmist tagada.

Austraalia on maailma üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. 80 protsenti riigi elektrienergia tootmisest tugineb kivisöel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles