Päikselõõsas praadivale «parim enne» kaubale jagub turul ostjaid küll
9. juuli 2011, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Tallinna keskturu müügikohtades pakutakse «parim enne» tähtaja ületanud kaupu segamini värsketega, on kioskisabad huvilistest pikad. Kohapeal käis Kaur Paves.
Lämbe suvepäev Tallinna keskturul. Juba väravas tabab sisenejat kerge aukartus – see on mulle esimene kord kurikuulsas kaubanduspiirkonnas ostelda. Seni olen turgu imetlenud vaid Mait Metsamaa mõrva ja Vadim Polištšuki vangistamist puudutavate teleuudiste arhiivikaadritest.
Ometi tundub kõik tuttav: needsamad kulunud putkad ja tolmused müügiletid, mis omal ajal koletut veretööd illustreerisid. Maasika- ja murelimüüjad toovad keskkonda küll ka värskemaid värve, ent valdav elu paistab kihavat ikka kioskimajanduse tsoonis.
Meie turukülastuse eesmärk ei ole kedagi provotseerida või maha teha. Õigupoolest meid turg ise ei huvitagi, otsime vaid ostjaid, kes avaldaksid oma suhte «parim enne» tähtaja ületanud kaupadega. Koht tundub otsinguteks paslik, sest nii mõnegi müügikoha juures on kõnealune kaubavalik välja pandud.
Kui ostjaskonnal pole põgusa vestluse vastu midagi, siis esimesed ette võetud müüjad ei soovi realiseerimiskuupäevadest midagi kuulda. Nähes aga fotograafi kaamerat, läheb suisa kähmluseks. Vanem naisterahvas kargab leti tagant välja kui välk ja püüab objektiivi käega katta. «Ei ole vaja,» kõlab venekeelne kommentaar. «Minge linna peale ja pildistage seal, mida tahate.»
Paarkümmend meetrit eemal FIE Jurtsevitši ärinime all tegutsev müüjatar on kannatlikum ja kõneleb mingil määral ka riigikeelt. «Müük ei lähe praegu hästi,» kurdab ta. «Nii palav on, et mitte kedagi ei ole.»
Tõepoolest, lõõskava päikese käes ilutsevad šokolaaditahvlid ja kommikarbid just ostma ei kutsu, veel vähem on isu proovida tuliseid makrapulki.
Esteetilised ebakõlad pole siiski ainus probleem, mis lettidel silma torkab. Esimesel kättejuhtuval šokolaadil on «parim enne» möödunud juba mullu, ometi puudub selle kohta igasugune teave.
Seaduses nõutud selgest eristusest pole juttugi, šokolaad paikneb keset kõlblikke liigikaaslasi. Müüja selles aga probleeme ei näe. «Mõned on jah, aga mitte kõik,» vastab ta küsimusele, kas müügil on ka säilivustähtaja ületanud kaupa.
Pärimise peale, kas aegunud maiused ei peaks mitte asuma ülejäänutest eraldi, kõlab lihtne vastus: «Ei.»
Silmatorkavalt kõige suuremat ostuhuvi naudib Olga Busilova kinnine putka, mille taga ei katke järjekord hetkekski. Miks nii? «Sellepärast, et siin on kaubad, näiteks kohupiim, natuke odavamad. Ise ostan siit Saksa linaõli, mis on odavam kui selles kaupluses,» viitab järjekorras seisev vanaproua eemale.
Odava hinna põhjused pole kliendi jaoks mingi saladus. «Paljudel kaupadel on tähtaeg üle läinud – «parim enne» läbi,» teab proua. See ei kujuta endast aga tema sõnul suuremat probleemi, sest ega toit seepärast veel ohtlik pole.
Aegunud toodetega kaubitsemist leiab igalt sammult. Ja jutt ei käi vaid toidust: üks müüja pakub lahkesti esimese värskuse minetanud naiste hügieenisidemeid kõigest 60 sendiga.
Enne aga, kui ostuks läheb, on pärale jõudnud esimene müüja, kelle agressiivsele kisale sekundeerib juba rohkem kolleege. Üksmeelselt nõutakse soovimatute sissetungijate toimetamist administratsiooni ja paljuks ei peeta ka nad sinna kättpidi talutada.
Administraatorit me sellise visiidi käigus näha ei soovi ja lahkume territooriumilt vabatahtlikult. See võib olla õige käik, kuulates, mis juhtus rahvusringhäälingu reporteri Madis Kimmeliga, kes hiljuti samamoodi pahaaimamatult turuelu kajastada püüdis.
«Kõigepealt kutsus vene keelt kõnelev härrasmees mind endaga kaasa, hiljem liitusid temaga veel kolm tursket meest ja koos viidi mind turuhoone kontorisse,» kõneleb Kimmel juhtunust. Kontoris tehti noormehele selgeks, et sündiv lugu peab olema heatahtlik ja positiivne. «Et ma ei kirjutaks, miks mingi kaltsuvaip siin või seal vedeleb,» kirjeldab Kimmel nõudmisi.
Tallinna ettevõtlusameti tarbijakaitse osakonna juhataja Valeri Makarov kinnitab, et keskturu, aga ka Balti jaama turuga on aegunud kaupade müümise osas probleeme olnud varemgi.
««Parim enne» tähtaja ületanud kaupa ei ole keelatud müüa, aga see peab olema täiesti eraldi ja tarbija peab seda erinevust nägema,» toonitab Makarov.