EAS: turismiäris on sümbolist kasu ainult koos tootega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riigi turismitööstuse tüürimine on usaldatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kätte. Millisel viisil kasutatakse Eesti kui reisisihtpaiga tutvustamisel ja müümisel rahvuslikke sümboleid ning legende, rääkis EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Sihtasutuse turismikeskuse töö jaguneb kolme funktsiooni vahel. Esiteks tegelemine teadlikkuse loomisega Eestist välismaal.
Siis siseriiklik tootearendus (turistidele mõeldud tegevuste, atraktsioonide, laiemalt toodete väljaarendamine).
Ning kolmandaks tegelemine Eesti kommunikatiivse väljundiga (näiteks veebikülg visitestonia.com, mille eestikeelne versioon on puhkaeestis.ee).
Naaberrahvad otsivad perepuhkusi
Hea näite esimese funktsiooni tegevustest leiab eelmisest aastast, kui EAS andis rahvusringhäälingule raha, et Eesti saaks väärikalt osaleda Eurovisoonil Norras. «Laul ja kunstid on alati suurepärane promo,» lausus Tarmo Mutso, «samuti spordivõistlused.»
Kuna igal aastal korraldab EAS erinevatel sihtturgudel Eestit tutvustavaid kampaaniaid, siis lisaks jälgib ja tellib EAS hoolega ka turu-uuringuid riikides, kust tuleb meiel enamik turiste.
Uuringud jutustavad nende riikide inimeste vajadustest ja soovidest reisimise ning vaba aja veetmise suhtes.
«Meie lähiturgude inimesed tahavad osta perepuhkuseid,» viitab Mutso, «teeme praegu eeltööd, et 2013. aastal, kui valmib Lotte-maa, saaksime perepuhkuse soovijaid hästi võõrustada.»
Alles hiljuti tegi EAS eesti turismiettevõtjatele koolituse, kus esinesid Soome Muumimaa inimesed, kes õpetasid, kuidas külastajatele teemapargis head elamust pakkuda.
Eesti algupärane lugu koeratüdruk Lottest ja tema lahedatest sõpradest ongi suurepärane näide riigiga seotud sümboli või loo kasutamisest turismi elavdamisel. Mutso sõnul teavad saksa lapsed juba praegu Lottest, sest nad on oma kodumaal vaadanud telekast seda filmi.
«Saaksime juba praegu kommunikeerida Eestist kui Lotte kodumaast lähiturgudel, kuid hoiame end praegu veel tagasi. Ootame ära, kui tegelik atraktsioon, Lotte-maa, valmib,» märgib Mutso.
Parim turunduskontseptsioon
Tema sõnul ongi hästi oluline, et toredat lugu Eesti kohta toetaks konkreetne turismitoode, et asjast huvitatud turist saaks tulla kohe siia seda lugu ja maad vaatama ning kogema.
«Kui näiteks rääkida kuskil Euroopas, et meil on selline rahvuskangelane nagu Kalevipoeg, on kuulaja esimene küsimus – ja siis?» räägib Mutso.
Ta ütleb, et esmaoluline Eestist teadlikkuse tõstmisel on näidata välismaalastele, kes me oleme ja mida me teeme. See on parim turunduskontseptsioon.
Näiteks Jaapanis on suurepärane Eesti tutvustaja sumomaadleja Kaido Höövelson, sportlase nimega Baruto. «Kui käisime Barutoga Tokios õhtust söömas, kummardas kogu restorani publik,» märkis Mutso.
Hea Eesti märk on Tallinna vanalinn. EAS on loonud näiteks linnapuhkuse kontseptsiooni, kus on koondatud olulised sõnumid ja vaatamsiväärsused vanalinna kohta.
Vana Toomas on võtmesümbol
Kõik, kes tegelevad Tallinnas turistidega – söögikohad, hotellid jne, saavad kasutada juba n-ö valmis paketti, kus on kirjeldatud olulisemad vaatamisväärsused ja sõnumid. Ühtlustatud sõnumid toovad kokkuvõttes parema tulemuse, mida kõige paremini saab mõõta selle raha järgi, mis turistid Eestis kulutavad.
«Näiteks kõik turistid käivad Tallinnas Raekoja platsil ja siis nad vaatavad üles ja küsivad, kes see plekist mees on,» räägib Mutso, et Vana Toomas on nagu sümbolkuju, kes «keerab lahti» kogu Tallinna legendide ja lugude laeka.
Mutso sõnul saab lisaks sümbolitele müüa maad ja linna ka idee abil. Näiteks Tallinna kultuuripealinna 2011 idee «mereäärsed lood», mis keskendub Kalasadama piirkonna merele avamisele.
Tallinn 2011 on teerajaja
«Kujutage ette, kui Linnahallist Meremuuseumini on kõik ilusti korda tehtud. See koht ise juba hakkab turistidele jutustama lugu Tallinnast ja Eestist,» tunnustab Tallinn 2011 kontseptsiooni, mille reaalsuseks muutmisel ollakse siiski alles pika tee alguses.
Siinkirjutaja arvates võib pigem selliseks idee-põhiseks kontseptsiooniks pidada EASi juhtimisel loodud kontseptsiooni «Welcome to Estonia» ja selle tunnuslauset «Positively surprising»/«Paremaks muutumise maa».
Sellist näidet, kus mõnel riigil oleks üks selline suur ja lihtne lugu, mis seda riiki kohe n-ö «kohale tooks», on Mutso sõnul raske nimetada.
Pakun omalt poolt välja, et ehk New Yorkil on selline hoomatav ja universaalne kuvand olemas. Mutso nõustub, et pigem on sellised suured lood just linnadel, mitte niivõrd riikidel.
Lähtuda tuleb eelnevast mainefoonist
Mutso nõustub, et riiki saab turundada ka n-ö psühholoogilisel tasandil, kui kõnetada turundustöös inimeste teatavaid psühholoogilsi vajadusi. Näiteks, vajadus kellelegi kangelaslikule kujule kaasa elada. Näiteks, miks mitte Kalevipojale. Või hoida pöialt vapratele rahvustele, kes on võidelnud oma vabaduse eest või midagi selles laadis.
Mutso nimetab sellist laadi ressursse «tundeks kukla taga», kus inimestel on mingi sihtkoha suhtes varasem ettekujutus, mis juhul, kui see on positiivne, soodustab ka konkreetse turismitoote ostmist. Samas jällegi, kui see tunne on negatiivne, mõjutab ka see. Näiteks Rootsi turul mõjutab Estonia laevahukk Mutso hinnangul veel tänini rootslaste soovi Eestit külastada.
Eestil on sellist reaalset varasemat kuvandit siiski vaid naaberriikides. Oleks vägagi küsitav alustada meie tutvustamist kuskil kaugturul sarnasest sümboolsest ja abstraktsest küljest. Lähtuda tuleb kohalike inimeste vajadustest ja huvidest.
Näiteks Aasias tuleks kõne alla müüa Eestisse külastusi stiilis «tule käi läbi Balti ja Skandinaavia väiksesed riigid.»
Oleme ise ilutegijad
Samas võib öelda, et sellist «kuklatunnet» toodab Jaapanis Eesti kohta seesama spordivägilane Baruto. Samuti on laulupeod ja laulupidude traditsioon just sellise võimekusega sündmus, mis loob Eestist üldist ja universaalset kuvandit.
Äsjase laulupeo teemal märgib Mutso, et EAS panustas välismaa arvamusliidrite ja ajakirjanike toomisele Eestisse, et nad saaksid head sõnumit Eestist oma kodumaal edasi viia.
See õnnestus igati, näiteks üks euroopa raadioajakirjanik oli peost nii vaimustuses, et veenis Tallinnast oma toimetust tegema siit plaaniväliseid otselülitusi, sest toimumas on midagi täiesti fantastilist.
Mutso sõnul saame me kõik Eesti heale mainele kaasa aidata, alustades kasvõi sellest, et suheldes välismaalastega ei hakkaks me esimese hooga oma ilma, valitsust ja elujärge kiruma.
«Välismaalastele tundub selline käitumine kummalisena,» märgib Mutso. «Parem tutvustage Eestit positiivselt!»
Rohkem infot EASi tegemistest turismiäris leiab veebikülgedel tutvustaeestit.eas.ee ja puhkaeestis.ee.