Suures vaesuses on Eestis vähem inimesi kui ELis keskmiselt
8. juuli 2011, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsises materiaalses puuduses elas 2009. aastal Eestis 6,2 protsenti, ELis keskmiselt aga 8,1 protsenti elanikest.
2005. aastal elas Eestis tõsises materiaalses puuduses 12,4 protsenti elanikest. Edasi langes see osatähtsus püsivalt kuni 2008. aastani, mil puudustkannatajaid oli 4,9 protsenti. 2009. aastal hakkas väga vaeste inimeste osatähtsus Eestis aga kasvama, nähtub sel nädalal avaldatud ELi aruandest.
ELis on tõsises materiaalses puuduses elajate osatähtsus viimastel aastatel püsivalt langenud. 2005. aastal oli see ligi 11 protsenti.
Tunamullu oli tõsises materiaalses puuduses elajate osatähtsus ELi riikidest suurim Bulgaarias (42 protsenti), Rumeenias (32) ja Lätis (22). Väikseim oli see Luksemburgis (1,1 protsenti), Hollandis (1,5) ning Rootsis (1,6).
Enim on puudustkannatajate osatähtsus aastatel 2005-2009 vähenenud Leedus (17,5 protsendipunkti) ja Lätis (17). Siiski oli neis riikides väga vaeseid inimesi tunamullu rohkem kui Eestis - Leedus 15 ning Lätis 22 protsenti.
Puudustkannatajate osatähtsus on kasvanud 6 ELi riigis - Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Sloveenias. Suurima kasv on toimunud Austrias - 1,8 protsendipunkti võrra 4,8 protsendini.
Inimest loetakse tõsises materiaalset puuduses elavaks, kui ta ei saa endale lubada vähemalt nelja järgmistest tegevustest: 1) üüri või kommunaalmaksete maksmist, 2) kodu piisavalt sooja hoidmist, 3) ootamatute kulutustega toime tulemist, 4) igal teisel päeval liha või kala söömist, 5) kord aastas nädalaks kodust eemal puhkusel viibimist, 6) auto omamist, 7) pesumasina omamist, 8) värviteleviisori omamist, 9) telefoni omamist.