Lennundusekspert: Tamme lahkumine võib anda aimu, mida LOTile lubatud on

Nordica teatas strateegilise koostöö alustamisest Poola riikliku lennufirma LOT-iga napilt aasta pärast loomist ehk 2016. aasta novembri alguses.

FOTO: Sander Ilvest

Kuigi ei ole avalikustatud, mis tingimustel täpselt sai LOT Regional Jeti kaasomanikuks Eesti riigi kõrval, leiab Estonian Airi kunagine juht ja lennundusekspert Toomas Peterson, et Jaan Tamme lahkumine võib anda indikatsioone selles osas, missugused hoovad on LOTile antud, mõjutamaks Nordica valikuid ja juhtimist.

Postimees uuris kunagiselt Estonian Airi juhilt ja lennunduseksperdilt Toomas Petersonilt, mismoodi näeb tema värskeid arenguid Eesti rahvusliku lennufirma Nordica ümber, kus senine ettevõte juht Jaan Tamm on otsustanud ameti maha panna ning räägitakse selgetest vastuoludest poolakatest strateegilise partneri LOTiga.

Järgneb intervjuu Toomas Petersoniga, kes oli 1992-1994 Estonian Airi finantsjuht ja juhatuse liige ning 1994-1996 lennufirma peadirektor.

Mind huvitab, mida võib tegelikult meie riiklikule lennufirmale tähendada see, kui nägemused strateegilise partneriga lahku lähevad? Mis tagajärgi võib see kaasa tuua? Kas või kui tõenäoliselt võib siin näiteks järgneda ettevõtte (vaenulik) ülevõtmine? Kas Eesti riik peaks muretsema oma positsiooni pärast Regional Jetis (Eestile kuulub 51 protsenti ettevõttest, Poolale 49 protsenti – toim)?

Sellisel väiksel turul tegutsev lennufirma vajab vältimatult strateegilist partnerit. Nordica tütarfirmast Regional Jet, mis tegeleb otsese lendude opereerimisega, anti pool LOT-ile, et tulevikku suunatud koostööd teha. Mis moel finantsilises, ärilises ja juriidilises mõttes seda tehti, ei ole avalikustatud. Ka võib siin olla probleemiks legaalsed tehingud riigivaraga. Muuseas, mõlemad firmad on täielikult riigi omandis. 

Siit tulenevalt on mul keeruline kommenteerida, kas ja missugused optsioonid on LOTile lubatud ja missugused hoovad on LOTil mõjutada laiemalt Nordica strateegilisi valikuid ning juhatuse liikmete taandamist ja uute valimist. Siin ongi võibolla vastus, miks juhatuse esimees Jaan Tamm lahkus ning miks lahkumas on ka teine juhatuse liige (finantsjuht Ahto Pärl – toim). 

Loomulikult peab Eesti riik läbi omaniku esindaja – ministri – ja nõukogu liikmete suutma kompetentselt ja kasumlikult Nordicat juhtida. Oluline on, et tagatakse võimalikult palju otselende Tallinnast lähtuvalt, sealjuures arvestades meie turu tagamaa väiksust. Mastaabiefekti suurendamiseks ja kasumlikult tegutsemiseks leida muid tuluallikaid väljaspool meie turgu. 

Kahjuks on mul teadmata nõukogu liikmete juhtimis- ja lennundusalased teadmised, kuid juhin tähelepanu, et nõukogu liikmetel peab lasuma vastutus – mitte ainult moraalne, vaid materiaalne – oma otsuste tegemisel. Sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise. Näiteks Estonian Airi valede riigiabi ja finantsiliste otsuste puhul ei vastutanud ei ministrid, ei nõukogu liikmed ega ministeeriumi tippametnikud. 

Loogiline järeldus on, et Nordicale on LOTi rohkem vaja, kui LOTile Nordicat. Mis võimalused oleks Nordical ellu jääda ilma LOTita? Kes üldse piirkonnas võiks Nordicale LOTi kõrval veel sobida strateegiliseks partneriks? AirBaltic? Finnair? SAS?

See ei pruugi olla ainus loogiline järeldus.  Mainisin, et nii väiksel lennufirmal, Nordical on vajalik strateegilise partneri olemasolu. Tõsi on ka see, et väga mitmetel põhjustel – nii suuruselt, liinivõrgust kui strateegilistest eesmärkidest tulenevalt – ei sobi Nordica partneriks ei AirBaltic, ei Finnair ega SAS. Kui soovitakse edasi minna praeguste strateegiliste lahendustega, siis siin regioonis ongi vältimatu parim lahendus LOTi näol. Aga on ka teisi võimalusi. 

Näiteks võib Nordica ümberkujundada klassikalisest nn rahvuslikust lennukompaniist hübriid-odavlennufirmaks. Nüüdseks on nn klassikud (Full Service Carrier – ing k) ja odavlennufirmad üksteisele lähenenud. Olenevalt geograafilistest ja ajaloolistest iseärasustest ning peamiselt sellest, et on hakatud tegema pikamaalende ning on hakatud lendama ka peamistesse lennujaamadesse. Ka on hakatud kasutama erinevaid tüüpe lennukeid, ülemaailmseid müügikanaleid jne. 

Nordica nõukogu esimees Peeter Tohver ütleb, et poolakatega vaieldakse selle üle, kuidas oleks kõige mõistlikum kasumini jõuda. Mida see võib tähendada? Milles võib see lahendusteede erinevus seisneda?

Siinkohal on keeruline täpset analüüsi anda teadmata, kes on vaidluspooled ja missugused on vaidluspoolte argumendid ja eesmärgid. Avalikkust on informeeritud, et firma on jõudnud kasumisse, teadmata on missuguse kasumiga on tegemist – on puhtalt opereerimiskasum või enne makse või veel mõni teine variant. Lennunduses müüakse usaldust, nii lennuohutuse kui ärilises plaanis. 

Kui lennufirma opereerib ohutult ja loob kindlustunnet läbi kasumliku tegutsemise tulevikku, tekib ka potentsiaalsetel reisijatel soov lennupileteid osta. Erinevad lahendusteed võivad tähendada seda, et näiteks partner LOT soovib Nordicalt tellida lühimaalende endale kasumlikul ja Nordicale siis vastupidi, mittekasumlikul moel. Aga need on minupoolsed spekulatsioonid.

Kuidas teile isiklikult tundub, kui hästi või halvasti on Nordica ja LOT seni saanud hakkama Regional Jeti juhtimise ja arendamisega? Mida oleks saanud paremini teha? Mille osas nad on aga ootusi ületanud?

Jääb vaid mitte-eestlaslikult kiita Jaan Tamme, kes suutis oma meeskonnaga suure segaduse ajal, 2015. aasta sügisel Estonian Airi riismetele ehitada uue, siiani tegutseva ja isegi maagilist väikest kasumit tegeva lennufirma. Kasuks tulid majandustõus (SKT kasv on otseses korrelatsioonis reisijate arvu kasvuga), kütusehinna langus algperioodil ja EL eesistumisega seonduvalt reisijate arvu kasv. 

Teisalt oli märgilise tähendusega strateegia, et suudeti erinevalt Taskila sündroomist (kui püüti Tallinnat kui hub’i arendada, valides selleks mittepiisavad vahendid) firmat laiendada allhangetega suurematele lennufirmadele. 

Tänapäevases konsolideeruvas lennundusmaailmas on oluline mastaabiefekti saavutamine ja strateegilise partneri olemasolu ning väiksematel oma niši leidmine ja arendamine. Jaan Tamm suutis väiksel Eesti turul lennufirma suuremaks teha. Tänu strateegilisele partnerlusele LOT-iga ja väiksemate lennukite ATR-72-idega allhankeid lühematel liinidel sooritades.

Aga on ka arusaadav, et mõtte- ja tegutsemisintensiivsus peaaegu kolmeaastase Nordica arendamisel väsitab, eriti peaaegu riigiomandis ja klientidele väga lähedases ärivaldkonnas nagu lennutransport. Tammele võib soovitada Hiina mõtleja Lin Yutangi sõnu: «Kõige targem inimene on see, kes kõige säravamalt logeleb».

Loodetavalt mitte eriti kaua, sest siinsel majandusmaastikul on hädasti vaja Jaan Tamme taolisi visiooniga juhte.

Kes teie hinnangul võiks sobida järgmiseks Nordica juhiks? Võiks see olla praegu Tamme kohused üle võttev nõukogu liige Hannes Saarpuu, kes on ka pikalt Estonian Airis töötanud? Või hoopis Estonian Airi viimane juht Jan Palmér, kes väidetavalt on poolakate juures suures soosingus? Või võiks see olla hoopis keegi kolmas?

Uus juht ja tema meeskond peavad pärast Jaan Tamme lahkumist pakkuma nõukogule ja praegusele omanikule – riigile – nägemuse, kuidas kavatsetakse edasi liikuda, millised on strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.

Tõsiasi on, et otselendude arvult oleme suurelt maha jäänud Riiast ja isegi Vilniusest. Teame ka, et meie turu tagamaa on liiga väike, et üksnes siit lähtuvalt tegutsedes kasumlikku lennufirmat ülal pidada. Mis tähendab, et oma nišid tuleb leida välisturgudel.

Jan Palmér oli Estonian Airi viimane juht. Ma millegipärast arvan, et Estonian Airi tegutsemise lõppfaasis oleks ta pidanud aru saama nõukogu ja ametnike valedest otsustest eelkõige Euroopa Komisjoni riigiabi reeglistiku suhtes.

Selles mõistes ei pea ma teda just maailma kõige paremaks variandiks Nordica etteotsa. Ka lasub tal Nordica kui Estonian Airi võimaliku õigusjärglase paine. Aga see on juba nõukogu otsus. 

Väga kahetsusväärne oleks teadmine, et Jaan Tamme lahkumise taga on tungiv LOTi soov ning et LOTil on hoovad uue juhatuse esimehe määramisel. Sellisel juhul tuleb avalikustada LOTi tehingud Regional Jetis osaluse omandamisel.

Ja lõpetuseks, mis peaks olema uue juhi esimene oluline asi, millele oma fookus seada?

Peamine, et Nordica etteotsa valitakse kompetentne ja karismaatiline juht, kes on väljapoole elav ja avalikkust informeeriv. Paraku on veel Nordica riigi omandis ehk siis meie kõigi oma, mistõttu tuleb firma strateegiat ja ka taktikalisi võtteid avalikkusele selgitada. Absoluutselt oleks aga vajalik kaasata firmasse erakapitali, strateegilisi partnereid ning vajadusel noteerida aksiaid börsil. 

Ikka selleks, et saaksime siit maanurgast järjest rohkemate regulaarliinidega ja sobivate lennuaegadega välja lennata ning võõrustada siia saabuvaid külalisi, kellel võib olla soov siia investeerida. Taktikalises plaanis peab uus juht täpsustama LOTiga võimalikud ühishuvid ning koostöö eesmärgid paariks-kolmeks aastaks ette

Loe ka neid

Tagasi üles