Eesti maksukoormus oli ELi keskmiste hulgas

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eurostati ja Euroopa Komisjoni täna avaldatud andmetest selgub, et ELi liikmesriikides oli keskmine maksukoormus 2009. aastal 38,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), teatas rahandusministeerium.


Võrreldes 2008. aastaga langes maksukoormus 0,9 protsendipunkti võrra.

Eesti maksukoormus tõusis 2009. aastal muuhulgas ühekordsete ja osaliselt majanduslangusest tingitud mõjude tõttu 35,9 protsendini SKTst ning seetõttu hakkab see rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel vähenema. Aastaks 2015 on oodata maksukoormuse vähenemist ligi 31 protsendini SKTst.

2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti. Suur osa (ligi 1,7 protsenti SKTst) maksukoormuse kasvust tulenes SKT struktuurist - ekspordi kiire langus ei vähendanud maksulaekumisi samavõrd kui SKT’d.

Samuti reageeris tööturg majanduskriisile viitajaga, mis hoidis üleval tööturumaksude laekumist. Lisaks mõjutas ühekordselt maksukoormust olulisel määral II pensionisamba maksete peatamine, mis suurendas tehniliselt riigi tulusid, kuigi inimeste netosissetulek samal ajal hoopis suurenes.

Otseste maksude osakaal SKTst langes 0,4 protsendi võrra eelkõige füüsilise isiku tulumaksu osakaalu vähenemise tõttu. Muuhulgas oli põhjuseks see, et 2009. aastal toimusid tulumaksutagastused alates esimesest lapsest.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli maksukoormuse tase Eestis 2009. aastal keskmiste hulgas. Kaudsete maksude osatähtsus SKTst oli meil üks kõrgemaid Euroopa Liidus, sotsiaalkindlustusmaksed ületasid EL keskmist taset.

Otseste maksude osakaal oli samas EL keskmisest väiksem. Põhjuseks eelkõige juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teiste liikmesriikidega võrreldes.

Tagasi üles