Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kasutab kavalaid raamatupidamisnippe, et rahuldada järgmise 7-aastase eelarvega nii liikmeriikide kasinusnõudeid kui suuremat avarust ihkavat Euroopa Parlamenti.
ELi eelarve: Barroso mustkunst numbritega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trikid numbritega on hästi läbi mõeldud, paigutades teatud ettevõtmised väljapoole Euroopa Liidu ametlikku eelarvet.
Barroso ettepanekuga jääks 972 miljardi eurosest eelarvest kui sellisest välja 58 miljardi euro ulatuses Euroopa programme.
Viimaste hulka jääksid näiteks põllumeeste kriisiabi, globaliseerumise tõttu ümberasustatud isikute toetused, samuti aga bloki osalus rahvusvahelises termotuumareaktori ehitamise programmis (ITER).
Niiviisi «kärbituna» on eelarveettepanek 1 protsent bloki sisemajanduse kogutoodangust, seega ühel joonel praeguse eelarvega ja mitmetele liikmesriikidele vastuvõetav.
Samal ajal loodab komisjon aga lepitada ka Euroopa parlamendi liikmeid, osutades lisakulutustele, mis jätkuvad eelarveväliselt.
Eeldades, et neid programme rahastatakse vastavalt komisjoni ettepanekutele, tuleb ELi kulutusteks täpselt 1,11 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu nõuab Euroopa Parlament – mis tänu 2009. aasta Lissaboni leppele omab nüüd eelarve suhtes vetoõigust.
Kuigi eelarveväline käik on võimaldanud Barrosol «õigeid» numbreid näidata ja samas kõik programmid kärpimata kujul alles jätta, on mõned liikmesriigid ja eelarveanalüütikud kritiseerinud seda kui teatud liiki pettust ning katset vältida karme valikuid.
«Ma olin kergelt üllatunud,» ütleb Euroopa Poliitikauuringute Keskuse analüütik Jorge Nunez Ferrer. «See on tegelikult natuke kahtlase väärtusega manööver.»
Suurbritannia, mis nõuab eelarve külmutamist, mõistis Barroso käigu kolmapäeva õhtul otsustavalt hukka. Ka Prantsusmaa väljendas eile oma muret, öeldes ametlikus teadaandes, et kõik Euroopa kulutused peaksid langema ühise piirmäära alla.
Barroso taktika võib osutada sellele, kuivõrd vähe on talle jäänud manööverdamisruumi. Ühelt poolt pitsitavad teda 27 liikmesriiki, igaülel mõttes omaenda pühad lehmad. Teiselt poolt oleks vaja näidata kasvu, näiteks uurimis- ja arendustegevuses.
Komisjoni ametnikud juhivad tähelepanu sellele, et üks programm, mis võtab enda alla 29 miljardit eurot eelarvevälistest kulutustest – Euroopa Arengufond – oli juba väljaspool ametlikku eelarvet. Nad väidavad, et teised programmid kuuluvad selle juurde, kuna liikmesriigid oskavad nende üle paremini otsustada.
Nunez Ferrer on nõus, et mõnede asjade puhul paraneks läbipaistvus, kui nad suure eelarve rägastikust välja tõmmata.
Kuid ta hoiatab samas, et see tuleks komisjoni arvelt, mis kaotaks kontrolli miljardite eurode kasutuse üle.
Copyright The Financial Times Limited 2011.