Huvigrupid tülitsevad Pärnu lahe eripiirkonna pärast

Pärnu lahe eripiirkond.

FOTO: Veeteede amet

Täna kutsus veeteede amet kokku ümarlaua, et ära kuulata kõik Pärnu eripiirkonna määramisega seotud huvigrupid ja veel kord analüüsida kehtestatud piirangute mõju.

Ümarlaual oli kohal ligi 20 harrastuskalameest, kaks kalurite esindajat, surfi- ja jetiklubide esindajad, samuti riigiametid ja avalik-õiguslikud asutused (lisaks veeteede ametile ja Pärnu maavalitsuse esindajatele keskkonnaamet, põllumajandusministeerium, Tartu Ülikooli mereinstituut ning politsei- ja piirivalveamet), teatas veeteede ameti pressiesindaja.

Pärast maavanema ja Veeteede Ameti ülevaadet u 1,5-aastasest eripiirkonna määramise protsessist said sõna kõik kohalviibijad; toimus elav arutelu.

Arutelude tulemusena esitasid harrastuskalurid kaks omapoolset ettepanekut:

-lubada õngpüüniste kasutamine, v.a õngejada;

-muuta piirangu kehtimise kellaaegu ja määrata eripiirkonnas kalapüügivahendite kasutamise keeluajaks 10-19.

Kalurite esindajad olid kategooriliselt selliste muudatuste vastu. Ümarlaual leidis kinnitust, et eripiirkond loob võimaluse antud veeala kõige ohutumalt ja paremini kasutada ning on kompromiss kõigi huvigruppide vahel.

Veeteede amet ja Pärnu maavanem võtsid esitatud ettepanekud teadmiseks ja teevad lähiajal selle põhjal otsuse Pärnu lahel kehtestatud eripiirkonna kohta.

Veeteede amet kehtestas Pärnu lahe eripiirkonna Pärnu maavanema taotluse alusel veeala ohutumaks kasutamiseks erinevate huvigruppide vahel, kuid see leidis harrastuskalapüüdjates vastuseisu. Eripiirkond hõlmab umbes 5 protsenti Pärnu lahe veealast (vt kaarti), mis tähendab, et väide kalapüügi keelustamisest kogu Pärnu lahel ei vasta tõele.

Tagasi üles