Täna kiidetakse kärpekava eeldatavasti heaks ka Itaalias, vaatamata esialgsetele eriarvamustele kärbete suuruse üle peaminister Silvio Berlusconi ja rangeid kärpeid nõudva rahandusminister Giulio Tremonti vahel.
Ka Itaalia asub kulutusi kärpima
30. juuni 2011, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et plaanide kohaselt vähendataks aastaks 2014 kulutusi 47 miljardi euro võrra. Kärbetega tahetakse turgudele ja partneritele Euroopa Liidus kinnitada tugeva eelarvedistsipliini teele asumist.
Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti on nüüdseks veendunud, et valituskoalitsioon kiidab tema kasinuspaketi heaks, tegemata selles olulisi muudatusi. «Defitsiitse kulutamise ajastu on lõppenud», ütles Tremonti.
Kulutuste kokkuhoid tuleneks põhiliselt avaliku sektori palkade külmutamisest, pensioniea tõstmisest, avaliku sektori kulutuste vähendamisest ja maksudest kõrvale hiilimise ja vale-pensioninõuete (hinnanguliselt 16 miljardi euro suurune kulu aastas) efektiivsemast tuvastamist. Tremonti hinnangul ulatub maksudest kõrvale hiilimise kulu valitsusele suisa 150 miljardi euroni aastas.
Tremonti lükkas ümber peaminister Silvio Bertlusconile kuuluva ajalehe Il Giornale väited, et kärpekava on valitsuse poolt nüüdseks tunduvalt leebemaks kohandatud, kinnitades, et kärpekava on täpselt selline, nagu tema ministeerium selle koostanud oli.
Kui praegu moodustab Itaalia riigivõlg 120 protsenti SKT-st ning riigieelarve defitsiit jääb tänavu ja järgmine aasta vastavalt 3,9 ja 2,7 protsendipunkti tasemele, siis aastaks 2014 plaanitakse jõuda tasakaalutasemele ning riigivõla suuruseks planeeritakse 112 protsenti SKT-st.
Itaalia ajalehed on väitnud, et kärbete ajastamine põhiliselt 2013 ja 2014 aastasse (20 miljardit eurot mõlemal aastal) on tingitud järgmisel kevadel toimuvatest valimistest.
Itaalia Kreeka järel kõige kõrgema riigivõla ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtega eurotsooni riik, kus riigivõlg moodustab 120 protsenti SKT-st.