Bloomberg: Läti korruptsiooniskandaal muutub üha veidramaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ilmārs Rimšēvičs

FOTO: Edijs Pālens / LETA/Scanpix

Aasta alguses Lätis lahvatanud korruptsiooniskandaal, kus keskpanga juhti süüdistatakse altkäemaksu võtmises, hakkab muutuma üha veidramaks, kirjutab Bloomberg. Advokaat, keda süüdistatakse keskpanga juhile altkäemaksu andmises, lastakse automaadivalanguga maha ja riigi üks suuremaid panku pannakse USA rahapesusüüdistuse ja Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonide rikkumiste pärast kinni.

Ilmars Rimsevicsit, kes oli alates 1992. aastast Läti keskpanga juht või asejuht, süüdistatakse altkäemaksu nõudmises Läti väikepangalt Trasta Kommercbanka, mis pandi 2016. aastal rahapesu tõttu kinni. Süüdistuse kohaselt sai ta viie aasta jooksul 250 000 eurot altkäemaksu ning Trasta probleemide lahendamise eest maksti kinni kalastusretk Venemaa Kaug-Idasse.

Rimsevics lükkab süüdistused tagasi ning keeldub keskpanga juhi kohalt tagasi astumast. Kuna Euroopa Liidu seaduste kohaselt saab keskpanga juhti tagandada ainult siis, kui ta mõistetakse süüdi tõsises kuriteos, jääb Rimsevics keskpanga tegelikust juhtimisest eemale, aga ametlikult ametikohale kuni tähtaja lõppemiseni 2019. aastal.

30. märtsil lasti Riias automaadivalanguga maha advokaat Martins Bumkus, kes tegeles Trasta maksejõuetusega. Politsei on öelnud, et tegemist on ilmselt hoolikalt plaanitud mõrvaga ning see on seotud ohvri tööga.

Rimsevics Läti keskpanga juhina on nagu meie Ardo Hanssongi Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liige, kes teeb euroala rahapoliitilised otsused. Rimsevics ei saa Lätist lahkuda ning EKP nõukogu koosolekutel osaleda. Tema asemel osaleb asepresident Zoja Razmusa, kuid temal ei ole jälle hääletamisõigust.

Nii EKP kui ka Rimsevics on vaidlustanud liikumispiirangud Euroopa Kohtus.

Nagu meie Dansketki, on mitut Läti panka süüdistatud rahapesus ning kaks panka on tänaseks ka kinni pandud. Eelmisel aastal said viis panka trahvi selle eest, et ei suutnud koguda ja edastada järelevalvele piisavat informatsiooni Põhja-Koreaga seotud tehingute kohta.

Nüüd töötab Läti selle nimel, et mitteresidentide hoiuste osakaalu, mis eelmisel aastal moodustas 39 protsenti lõunanaabrite hoiuste kogumahust, vähendada.

Tagasi üles