Alkolukkude müüja: lähiajal hakkab nõudlus kasvama

Kaur Paves
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on Tiit Truusalu näitamas alkolukku.
Pildil on Tiit Truusalu näitamas alkolukku. Foto: Liis Treimann

Kuigi praeguseks on Eestis müüdud vaid käputäis autojuhi joovet fikseerivat alkolukku, prognoosib seadmete maaletooja Tiit Truusalu nõudluse jõulist kasvu.

Baltikumis Saksa tootja Drägeri alkolukke (seadmeid, mis ei võimalda autot käivitada enne alkomeetrisse puhumist) turustava KG Knutssoni tootejuht Tiit Truusalu möönis, et praeguseks on suudetud müüa vaid mõned lukud. «See ei ole märkimisväärne suurus,» sõnas Truusalu.

Küll aga avaldas Truusalu usku, et riik astub peagi Soome ja Rootsiga sama rada ning asub alkolukkude kasutamist aktiivselt propageerima. Neis riikides on alkolukk kasutusel nii karistuvahendina (roolis purjus peaga vahele jäänud juhtidel on võimalus valida juhtimisõiguse kaotuse asemel kohustuliku alkoluku paigaldamine) kui ennetusvahendina (lukud on paigaldatud paljudele taksodele, bussidele ja ohtlikke veoseid transportivatele veokitele). «Tihtipeale võtame ju eeskujuks Soome ja Rootsi, miks mitte ka siin,» ütles Truusalu.

Praegu on Eestis alkolukud paigaldada lasknud vaid üksikud veoettevõtjad. Leige huvi põhjustena tõi Truusalu välja kalli hinna (lukk maksab 1000-1100 euro ringis) ja vastava mõtlemise puudumise. «Ka meditsiiniseadmed on väga kallid, aga ikkagi need investeeringud tehakse,» viitas Truusalu alkoholi põhjustatud liiklussurmade rohkusele.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Romi sõnul alkolukkude riiklik kasutuselevõtt aktiivselt päevakorras ei ole. «Alkoluku teema vajab minu hinnangul põhjalikku analüüsi,» ütles Rom. «Kellele, kuidas ja mis see riigile tervikuna maksma läheb? Selliseid hinnanguid praegu ei ole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles