Sülearvuteid hakkab laadima trükkimine

Ines Kuusik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi teadlane demonstreerimas piesoelektrilise energia kasutuselevõtmise protsessi spetsiaalse kinda abil
Šveitsi teadlane demonstreerimas piesoelektrilise energia kasutuselevõtmise protsessi spetsiaalse kinda abil Foto: SCANPIX

Igavesti kestvad patareid ja ennast ise laadiv kaasaskantav elektroonika on saamas reaalsuseks, on leidnud grupp Austraalia teadlasi Royal Melbourne Institute of Technology ülikoolist (RMIT).

Teadlased mõõtsid piezoelektrilise kile võimet muuta mehaanilist survet elektriks ning said oma uurimuses positiivseid tulemusi. Selle avastuse läbi võib aga muutuda võimalikuks näiteks sülearvutite energiaga varustamine läbi klaviatuuril trükkimise.

Ehkki piezoelektrilised materjalid, mille omaduseks on muuta mehaanilist energiat elektrienergiaks,  on tuntud juba 19. sajandist ning on ka kasutusel näiteks elektriliste sigaretisüütajate juures, siis kilede valdkonnas on uurimused Dr. Madhu Bhaskarani sõnul uudsed. Just viimased võivad leida laialdast praktilist rakendust juba kasutusel olevate elektroonikaseadmete juures: näiteks võib osutuda võimalikuks laadida mobiili jooksujalatsite abil, sülearvutit trükkimise kaudu, või isegi südamestimulaatoreid vererõhu läbi, võimaldades sisuliselt luua igavesti kestva patarei.

Antud uurimuse põhjalikumad materjalid on avaldatud Advanced Functional Materials teadusajakirja 21. juuni numbris.

TTÜ Thomas Johann Seebecki Instituudi juhtivteadur professor Mart Min:

Teema on väga aktuaalne, oleme ju tänapäeval varustatud mitmesuguste personaalsete elektroonikaseadmetega, eeskätt telefonide ja muud sidevahendite ning arvutitega. Piesoelektrilise efekti kasutusele võtmise sisuks on mehaanilise liikumise jõu elektrienergiaks muutmine. Tänaseks on jäänud probleemiks, kuidas teha lihtsalt valmistatav, odav ja kaua vastupidav seade. Asi on kinni tehnoloogia loomise, see tähendab inseneeria taga. Kui austraallased korraliku tehnoloogia loovad, on pidu esmalt nende õuel, kuid kasu saame sellest kõik.

Arvan, et siin on kohane ka meenutada ka oma meest, 1770. aastal Tallinnas sündinud ja üles kasvanud Thomas Johann Seebeck’it, kes 1821. aastal avastas termoelektrilise efekti (tuntud kui Seebecki efekt), mis võimaldab temperatuuride erinevusest elektrienergiat saada. On ju meil küllalt leida temperatuuride vahet igapäevaelus (toas ja õues, maa sees ja maa pinnal, päikese poolel ja varjus). Seda kõike saab elektriks teha selle arvel, et kuumem pool jaheneb ja külmem soojeneb. Seebecki efekt on energeetikas juba kasutuse leidnud nii kosmoselaevades kui käekellades (viimasel juhul kastatakse keha ja väliskeskkonna temperatuuride erinevust), kuid perspektiivid on palju suuremad.

Meie Thomas Johann Seebecki Elektroonikainstituudis oleme tegelenud termelektrilise efektiga. Kuid rõhuasetus ei ole olnud suunatud energia tekitamisele, vaid pooljuhtides toimuvatest protsessidest aru saamisele. Energia aspektiga pole Eestis eriti tegeletud, küll aga on praegu käsil riietesse paigutatavate ja kehasse implanteeritavate meditsiiniseadmete, eriti just südamestimulaatorite arendamine (ja oleme sealjuures üsna edukas ning tunnustatud). Võimalik ja täiesti vajalik oleks viimastega ka tõsiselt tegeleda, kuid  pole siiani mahti olnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles