Hakkpuit surub linnades toasooja hinda ülespoole
27. juuni 2011, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mõned aastat tagasi paistis hakkpuidu kasutamine näiteks väikelinnade katlamajades suurepärase mõttena, mis aitab kütte hinda kontrolli all hoida, siis tegelikkus on hoopis vastupidine.
Kodumaine puit on kallinenud igal aastal ja koos sellega ka toasooja hind.
Väos asuva Tallinna Elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar ütles, et uuel hooajal tuleb neil maksta hakkpuidu eest umbes 20 protsenti enam kui seni – 18 eurot megavatt-tund.
«Me ei uskunud pakkumisi, me julgenud algul lepinguid sõlmida, sest kartsime, et puidufirmad püüavad kokku mängida, aga lõpuks asi maandus sellesse vahemikku,» kommenteeris Taukar.
Hinnanguliselt tähendab selline hakkpuidu kallinemine pealinna soojatarbijatele 0,5 kuni 1 euro suurust soojusenergia megavatt-tunni hinnatõusu. Väikelinnades, kus sõltuvus hakkpuidust suurem kui Tallinnas, toob see kaasa veel suurema hinnatõusu.
Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on alusetud konkurentide väited, et nende jaam on hinnad üles ajanud.
«Majanduskriisi ajal madalseisu saavutanud toorainete hinnad on hakanud viimastel kuudel kõikjal kasvama ja puiduturg ei saa olla erand. Puiduturu hinnakujunduses osalevad lisaks kohalikele tarbijatele ka Skandinaavia riigid,» kommenteeris Aas.
Narva Elektrijaamad on praegu suurim hakkpuidu põletaja, kuigi kaugeltki mitte ainus. Konkurentidele teeb meelehärmi, et valitsus lubab Narvas hakkpuitu põletada väga madala kasuteguriga, lastes enamiku soojusest lihtsalt korstnate kaudu atmos¬fääri.
Eesti puiduturust moodustab Narva jaamades tarbitav kolm protsenti, kinnitas Aasa. Mullu raiuti RMK hinnangul Eestis 7,7 miljonit tihumeetrit. Kui võtta aluseks Aasa hinnang, et Narva jaamad kütavad ära viiendiku Eesti suurtes jaamades kasutatavast puidust, kaob juba praegu Eesti suuremate katlamajade ja elektrijaamade ahjudesse kokku vähemalt 1,2 miljonit tihumeetrit puitu aastas.