Sunddividendi peetakse kingituseks ühele perele

Anastassia Kovalenko. PHOTO: Mihkel Maripuu

FOTO: Mihkel Maripuu

  • Eelnõu sunniks ettevõtteid väikeomanike kaitseks maksma dividende.

Poliitilised konkurendid ja ettevõtjad näevad sotside algatatud sunddividendide eelnõus peamiselt kingitust perekond Kovalenkole, kes on aastaid võidelnud tööstuskontserni BLRT Grupi väikeaktsionäride õiguste eest. Kovalenkod eitavad süüdistusi.

22 riigikogu liiget avaldas hiljuti toetust eelnõule, mille väljapaistvam eesmärk on anda väikeaktsionäridele õigus nõuda ettevõttelt sunniviisiliselt dividendide maksmist. Seda saaks edaspidi maha hääletada vaid osanike 75-protsendiline häälteenamus.

Sisuliselt tähendaks see, et näiteks 26-protsendilise osaluse omanik võib nõuda omanikutulu olukorras, kus enamus soovib kasumi investeerida hoopis ettevõtte laiendamisse, seadmete soetamisesse või puhvrite loomisesse.

Eelnõu algataja sotsiaaldemokraat Liisa Oviir põhjendas ettepanekut sellega, et Eestis on ette tulnud olukordi, kus enamusosanike õigus pole mitte ainult ülekaalus, vaid ka väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud.

Enne saab Indrek Saar EKRE uueks esimeheks kui see eelnõu seaduseks.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE)

Näiteks on aktsionärid keeldunud dividendi maksmisest olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas. Kuivõrd väikeosanike ja -aktsionäride eesmärk on oma investeeringult tulu teenida, ei ole see õiglane ja heade kommetega kooskõlas, leidis Oviir.

Samas arvasid pea kõik Postimehega vestelnud poliitikud ja ettevõtjad, et seadus on koostatud peaasjalikult perekond Kovalenko huvides, kes on aastaid nõudnud väikeaktsionäridele dividendi maksmist Eesti ühes suurimas tööstusettevõttes BLRT Grupp.

BLRT omaniketüli ühel poolel on valdusettevõtte BLT Holding alla koondunud väikeaktsionärid Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja Vladimir Toropov ning teisel poolel BLRT suuromanik Fjodor Berman ja tema sugulased. Mõlemad leerid on aastaid üksteise vastu kaebusi esitanud. Seni ei ole BLRT pidanud dividendi maksma.

Väikeaktsionärist suuromanikuks

Riigikogu õiguskomisjoni liige reformierakondlane Valdo Randpere nimetas eelnõu aga surnud kassiks, keda sotsiaaldemokraadid on juba pikemat aega üritanud komisjoni uksest sisse tarida. Tema sõnul on see selgelt Valeri Kovalenko tütre, sotside ridadesse kuuluva Anastassia Kovalenko ja Eesti Väikeaktsionäride Liidu lobitöö tulemus.

«See nali algas siis, kui Anastassia Kovalenko hakkas ilmuma Rainer Vakraga ühele pildile Facebookis. Seejärel astus Kovalenko juba erakonda ja siis taheti järsku kangesti tulla väikeaktsionäride teemat õiguskomisjoni arutama,» meenutab Randpere. «Kogu see eelnõu on täielikult Kovalenkode ja BLRT surve, kes on leidnud sotside hulgas inimese, Liisa Oviiri, kes seda tagant tõukab,» lausus poliitik.

Randpere, kes seisab sunddividendide ideele maailmavaateliselt raevukalt vastu, märkis, et Eesti äriseadus toimib ja seda ei ole vaja pea peale keerata. «Kui väikeaktsionärile ettevõttes ei meeldi, on alati võimalus oma aktsiad kas maha müüa või hakata suuraktsionäriks ja otsustada ise,» soovitas ta.

Randpere leidis, et seaduse teine küüniline eesmärk on koguda tänu dividendidele riigile rohkem tulumaksu. «Samas võiks juba ettevõtetele öelda, et natsionaliseerime igal aastal teie kasumi. Vabas majanduses on see väga jabur mõtteviis,» lõpetas ta.

Randperega nõustus erakonnakaaslane ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, kes leidis samuti, et sunddividendide eelnõu on ühe perekonna ja ettevõtte initsiatiiv. Tema sõnul võib seadusemuudatus küll kitsast gruppi väikeaktsionäre aidata, kuid selle laiem kahjulik mõju Eesti majandusele on tohutu.

Sõerd põhjendas, et Eesti ettevõtted on maailma ja Euroopa mõistes väga noored ja neil puudub piisav kapital, et sundida neid igal aastal kohustuslikus korras dividendi jaotama. Ta tõi näiteks olukorra, kus majandusolukord halveneb ja ettevõttel on vaja kas investeerida või puhvreid koguda, et konkurentsis püsida, aga nad ei saa seda teha, kuna 26 protsenti ettevõtte omanikest nõuab dividendi.

«See hävitaks firmade konkurentsivõime. Neilt võetakse ära võimalus muutunud oludele kiiresti reageerida,» lisas riigikogulane. Sõerd oli kindel, et eelnõust seadust ei saa. «Enne saab Indrek Saar EKRE uueks esimeheks kui see eelnõu seaduseks,» tõi ta võrdluse.

Eelnõu ei kritiseeri ainult reformierakondlased. Skeptiline oli ka riigikogu õiguskomisjoni kuuluv keskerakondlane Toomas Vitsut, kelle sõnul tuleb olla väga ettevaatlik, kui riik hakkab väikeaktsionäridele suuromanike arvelt kingitusi tegema. «Samuti võib see Eestist suurinvesteeringuid eemale peletada,» märkis ta.

Lahendused pole mustvalged

Anastassia Kovalenko pareeris süüdistusi, öeldes, et ta pole kordagi seda teemat riigikogu komisjonides lobistamas käinud. «Ma pole seda eelnõu tegelikult isegi näinud,» lausus ta.

Siiski oli tal hea meel, et riigikogu on teema tõsisemalt ette võtnud. Ta tõi näiteks Euroopa riigid, nagu Rootsi, Saksamaa ja Soome, kus väikeaktsionäride õigused on paremini kaitstud, ja laitis Eestit, kus see pole kunagi tõsiselt seadusandja tähelepanu saanud, kuna «suuraktsionärid teevad selle vastu kõva lobi».

Kovalenko viitas majandusteaduslikele analüüsidele, kus on välja toodud, et inimesed investeerivad rohkem ja on valmis aktsiate eest kõrgemat hinda maksma, kui väikeinvestorite õigused on seadusega tagatud.

«Praegu on Eestis seis selline, et kui sul on alla 51 protsendi osakutest või aktsiatest, siis sul õigused sisuliselt puuduvad. Sind aitavad sel juhul vaid suuromaniku head kombed ja südametunnistus,» rääkis ta.

Sotsiaaldemokraat leidis, et sunddividendide ettepanekut peab hoolega kaaluma ja see ei pruugi parim lahendus olla. Oma magistritöös nägi ta ühe võimalusena hoopis seda, et suuromanik peab väiksema aktsionäri välja ostma, kui viimase õigusi on pikalt kuritarvitatud. See on ühe punktina välja toodud ka sotside algatatud eelnõus.

Reformierakondlaste kriitikale vastas Kovalenko sellega, et alati on inimesi, kes on millegi vastu. Tema sõnul ei ole lahendused mustvalged, kus väikeaktsionärid aina nõuavad ja käsivad. «Igal pool on mingid eeldused. Väikeaktsionäridel tuleb ikkagi põhjalikult tõestada, et nende õigusi on rikutud ja et korduvad katsed lahendust leida pole suuraktsionäri vastuseisu tõttu õnnestunud,» märkis ta.

Sunddividendide eelnõule kirjutasid alla sotsiaaldemokraadid Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Barbi Pilvre, Inara Luigas, Tanel Talve ja Marianne Mikko, keskerakondlased Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul, vabaerakondlased Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Andres Herkel, Krista Aru, Monika Haukanõmm ning Vabaerakonnast välja astunud Artur Talvik, samuti EKRE ridadesse kuuluvad Jaak Madison, Uno Kaskpeit ja Henn Põlluaas.

Ettevõtjate esindaja taunib eelnõu

Eesti ettevõtteid ühendava Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar oli eelnõu suhtes väga kriitiline, leides, et see pöörab pahupidi Eesti äriõiguse ja sellel põhinevad äritavad.
«See eelnõu on kahtlemata BLRT väikeaktsionäride nägu ning Kovalenko ja sotside seos on avalikult teada. Viis, kuidas see eelnõu on sündinud ja seda menetletud on, ei lähtu mitte parema ettevõtluskeskkonna soovist. Tegemist on selgelt ühe väikese seltskonna lobipingutusega,» leidis Tamsar.
Tema sõnul on sunniviisiline dividendi maksmine ja välja ostmine meie äritavades võõrad nähtused. «Eeldused ja selgitused, mida esitatakse selliste muutuste sisseviimiseks, pole kuidagi põhjendatud. Täiesti analüüsimata on, millised on muudatuste kaasnevad mõjud,» sõnas ta.
Kõige suurem probleem on aga Tamsari sõnul see, et taas tahetakse muuta Eesti ettevõtluskeskkonda n-ö puusalt tulistades. Ta leidis, et juba praegu on majandus- ja eriti maksukeskkonna kõige suurem murekoht selle vähene usaldusväärsus. «Reeglid muutuvad liiga tihti, kiiresti ja läbimõtlemata. See viimane oleks nüüd värvikas kirss mõru tordi peal.»
Tamsar möönis, et kindlasti esineb olukordi, kus väikeinvestorid ei ole piisavalt kaitstud, aga selle tarvis tasuks kasutada aktsionäride ja osanikevahelisi lepinguid, kus otsustatakse kasumi jaotamise, ühingu juhtimise ja müügiga seotud asjaolud.

Loe ka neid

Tagasi üles