Kiirlaen võib olla kuni kolm korda kallim pankade tarbimislaenudest
21. juuni 2011, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles esmakordselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätet headele kommetele mittevastava tehingu tühisuse osas ja asus seisukohale, et tarbijakrediidi leping ehk näiteks kiirlaen on tasakaalust väljas ja tühine, kui krediidikulukuse määr ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud pankade tarbimislaenude kulukuse määra.
Riigikohus märkis, et tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et poolte vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muuhulgas siis, kui selle krediidi kulukuse määr ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.
Eesti Panga kodulehel on avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr kuue kuu kohta. Perioodil eelmise aasta novembrist kuni selle aasta aprillini kõikus selliste laenude kulukuse määr vahemikus 29,9–31,8 protsenti aastas.
Samas on tarbijal, isegi kui krediidi kulukuse määr on väiksem, võimalik tuua välja ka muud asjaolud, miks soorituste vahe on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seisab riigikohtu teates.
Riigikohus märkis, et lepingu tühisusele tuginev pool peab tõendama vähemalt ühte sundseisu iseloomustavat täiendavat asjaolu. Ning mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.
«Seejuures on kolleegiumi hinnangul oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja hoolsuskohustus teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel. Seda, kas majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja on olnud piisavalt hoolas hindamaks teise poole sundolukorda [---], tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi,» märkis riigikohus otsuses.
Riigikohus leidis, et kui tehing on neil asjaoludel tõepoolest tühine, siis on poolel õigus tühise tehingu alusel saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi vastavalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale intressimäärale.
Riigikohus asus kirjeldatud seisukohtadele vaidluses, kus eraisik nõudis maakohtule esitatud hagis, et kohus tunnistaks tühiseks tehingu, millega ta laenas Placet Group OÜ-lt 1000 krooni intressiga 0,65 protsenti päevas ehk 240 protsenti aastas.