Uuring: Leedu on investeeringute sihtkohana Eestist atraktiivsem
20. juuni 2011, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltikumi eelmisel aastal investeeritud 61 projektist läks 31 Leetu, 22 Eestisse ja Lätti 8, näitab Ernst & Youngi avaldatud Euroopa atraktiivsuse uuring.
Balti riikidesse investeeritud projektide maht suurenes Ernst & Youngi ärikonsultatsioonide osakonna direktori Tarmo Toigeri sõnul 2010 aastal 33-lt 61-le. Uuringust selgub, et Balti riigid pakuvad investeeringute sihtkohana oma asukoha ja odava oskustööjõu tõttu Inglismaale ja Prantsusmaale võrdväärset konkurentsi, teatas Ernst & Young Baltic AS.
Balti riikidesse tehtud investeeringutest läks 25 protsenti lennutranspordi valdkonda, 12 protsenti finantsteenuste valdkonda ning 10 protsenti kommunaalteenuste valdkonda.
Ernst & Youngi partneri Ivar Kiigemägi sõnul on Ida-Euroopa riigid suutnud Euroopa ja Eurotsooni majanduse madalseisust paremini välja tulla kui teised liikmesriigid, mis on nende atraktiivsust ka oluliselt tõstnud. «Uuringu kohaselt kasvas Kesk- ja Ida-Euroopa atraktiivsus 2010. aastal märgatavalt just tänu välisinvesteeringute kahekordistumisele Venemaal, Poolas, Ungaris ja Balti riikides,» märkis ta.
«Kuigi arengumaad on jätkuvalt peamine investeeringute koguja, oli mullune suurim kukkuja üllatuslikult India 31,5 protsendiga ning seda hoolimata odavast tööjõust ning suurtest toormevarudest,» lisas Kiigemägi. Investeeringute maht langes oluliselt ka Portugalis, Kreekas ja Hispaanias.
Samas Venemaa investeeringute maht suurenes 2010 aastal 18 protsenti, mis teeb Venemaast järjestuses neljanda suurima otseinvesteeringute vastuvõtja. «Moskva ja Venemaa on hoolimata keerulisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast investeerijate hulgas äärmiselt atraktiivne, kuna seal on võimalik tagasi teenida kiiremini ning kordades rohkem kui Euroopa Liidu liikmesriikides,» selgitas Kiigemägi. «Peamised otseinvesteeringud Venemaale tehakse puidusektorisse, autotööstusesse või keemiatööstusesse.»
Venemaa enda välisinvesteeringute maht Euroopasse on aga stagneerunud, püsides jätkuvalt 5 protsenti tasemel, lisas ta.
Uuringu kohaselt on kogu Euroopas jätkuvalt probleemiks kõrged kohalikud maksumäärad ning kõrge avaliku sektori defitsiit. Kõrgeid või kasvavaid makse pidas probleemiks 30 protsenti vastanuist. 25 protsenti leidis, et probleemiks on avaliku sektori defitsiit ning 14 protsenti tõi välja madala tarbimise.
Kuigi Euroopa osakaal otseinvesteeringute sihtkohana on langenud, nähakse siin endiselt ärilisi võimalusi. Enim investeeringuid tuli Euroopasse Põhja-Ameerikast ning Aasiast. Investeeringutest läks 15 protsenti äriteenustesse; 10 protsenti tarkvarasse ja 7 protsenti masinatootmisesse. Tulevikku vaadates on eelistatuimad investeeringute valdkonnad IT (24 protsenti vastanuist), roheline tehnoloogia (23 protsenti) ja energeetika ning kommunaalteenuste sektor (19 protsenti).