Parts nimetas Euroopa kliimapoliitikat hulluseks
19. juuni 2011, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil tuleb euroliidus praegu kasutusel oleva peaaegu plaanimajandusliku süsteemi asemel üles ehitada majanduslikult mõttekas energeetika. Seda eesmärki teenib nii hiigelinvesteering uude põlevkivielektrijaama kui ka elektrituru avamine, kinnitas majandusminister Juhan Parts.
Nii Eesti Energia juhatus kui ka nõukogu olid vastu, et teha praegu uue elektrijaama investeerimisotsus. Miks arvasite, et jaama ehitusega tuleb alustada?
Minu teada nad ei olnud vastu. Arutasime seda mai alguses valitsuses ja seisukoht oli, et meil ei ole mõtet Alstomiga sõlmitud ehituslepingut rohkem ajatada. Kui küsida, miks seda jaama vaja on, siis kõige selgem vastus on julgeolek.
See on nii riigikogu kui valitsuse põhiline kaalutlus. Eesti Energia nõukogu ja juhatus pöördusid minu poole ja minu seisukoht on selles suhteliselt ühene. Küsimus on investeeringu tasuvuses ja selles osas oli juhatusel küsimusi, sest teeme investeeringu, mis peaks teenima 40 aastat. Riske on palju.
Kui palju elektrijaama esimene etapp maksab?
Hinnad on avalikkuses ilmunud.
Kogu jaama hinnaks on öeldud 950 miljonit eurot.
Esimene osa on kallim, teine odavam. Teise osa ehitusotsus on võimalik langetada 2012. aastal. Esimese maksumus on 560 miljonit eurot. Kui see kroonidesse panna, siis saate aru, et see on ettevõtte jaoks suur raha.
Kui püüda energiajulgeolek ühte lihtsasse lausesse kokku võtta, siis kas on õige öelda, et see tähendab: kui seda jaama ei ehita, siis ühel hetkel võivad toad pimedaks jääda?
Jah. Nii minu kui ka riigikogu seisukoht elektrituru arengukavas on, et Eestis peab olema piisavalt elektritootmisvõimsusi. Samal ajal on meie teine eesmärk minna üle elektritootmise vabaturule. Elektriturul tekib tarbijale parim võimalik hind ja investeerijale selgete reeglitega keskkond.
Vahemärkusena, normaalsest elektriturust oleme veel üpris kaugel, peame tegema tööd, et meie elektrivabaturg toimiks samamoodi nagu Põhjamaades. Turul peavad olema tarbijate ja tootjate õigused tasakaalus ning tekkima pikaajaline nõudluse ja pakkumise töökorras mehhanism.
Mis on uue elektrijaama investeeringu tasuvuse juures kõige suurem risk?
Investeeringu tasuvus sõltub elektri hinnast ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikast. Ettevõtte jaoks on küsimus, kas jaam suudab müüa elektrit konkurentsivõimelise hinnaga.
Euroopa energia- ja kliimapoliitika tõttu on elektritootmisse investeerimine kogu
Euroopas saanud tohutu tagasilöögi, Eesti on samasuguses olukorras. Me teeme investeeringu, mis peab töötama 40 aastat, kuid ei tea, mida toob kliimapoliitika.
Euroopas on praegu aastate 2013–2020 kliimapoliitika reeglite osas hädine kokkulepe. Me oleme mõneti teadmatuses. Kui tulla tagasi neljapäeval Eesti Energia nõukogus langetatud otsuse juurde, siis oli loomulik, et riik ütles oma nägemuse ning teatud määral vähendas juhatuse ja nõukogu võimalikku varalist vastutust.
Eesti Energia juhatus soovis garantiid, et riik toetab uue jaama kapitalikulu. Kui suurest toetussummast on jutt?
Oleme täpsed, riigil on ka teine huvi. Nii minu kui ka valitsuse, ja kui soovite, siis valitsuserakondade huvi on Eesti Energia pikaajaline finantsvõimekus ja -tugevus. Teisiti ei saagi olla, sest meie vara väärtus peab kasvama. Tasuvuse küsimuses on määrav kauba hind.
Esialgu oli meil plaan anda Eesti Energiale riigiabi nii, nagu reeglid ette näevad. Tegime selles menetluses sammu tagasi, sest hindasime, et menetlus võib kesta veel aastaid.
Ja lõpuks riigiabiluba ei tulekski?
Võib-olla ei tulekski. Nii ebamääraste tähtaegadega ei saa üles ehitada ühegi ettevõtte investeeringuid. Selle nädala kolmapäeval võttis riigikogu vastu välisõhukaitse seaduse, mis lubab jagada elektritootjaile tasuta kasvuhoonegaaside kvoote.
Panin tähele, aga ka selle seaduse alusel kvoodijagamine eeldab Euroopa Komisjoni luba.
Kohe jõuame sinna. Riigikogu kinnitas selle ja kui panite tähele, siis Eesti avalikkus ei esitanud sellele ühtegi vastuväidet.
Ma arvan, et keegi ei pannud seda tähelegi.
Hämmastav. Neljapäeval olin transpordiministrite lõunal, kus oli jutuks uskumatult raske küsimus Euroopa lennunduses. Euroopa Liit on otsustanud rakendada CO2 kvoote lennunduses ja nüüd on küsimus, et kuidas käituvad USA, Hiina ja Venemaa oma lennundusfirmadega. Probleem on selles, et kolmandate riikide lennukid lendavad Euroopasse. Lennunduse teema puudutab meid vähem, sest meil ei ole üle ookeani lende, kus on kõige suuremad riskid.
Euroopa Liidu kliimafännid püüavad pöörata maailma enda kasuks. Maailm ei ole Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonisüsteemiga kaasa tulnud. Kopenhaagenis ega Cancunis ei ole kokkulepet saavutatud. Aga kuhu me pooleli jäime?
Kui suurt toetust valitsus kavatseb uuele jaamale pakkuda…
Välisõhukaitse seadus pakub võimalust jagada tasuta kvoote mitte ainult Eesti Energiale, vaid ka kõikidele teistele tootjatele. Toonitan seda, et kohtleme kõiki ettevõtteid võrdselt. Suurusjärk, mida Eesti saab jagada erinevateks energiatootmise investeeringuteks, on eelseisval kvoodiperioodil umbes 500 miljonit eurot.
Kui Euroopa Komisjon ei luba Eesti Energiat tasuta kvoodiga toetada, mis siis saab?
Liigume samm-sammult. Me ei saa öelda, mis siis saab või ei saa.
Kokkuvõttes on ebakindlust uue jaama ümber veel palju?
Pärast Eesti Energia nõukogu otsust on ebakindlust Eesti energeetikas tunduvalt vähem. Teine asi on see, et meil on vaja sildu puhtama energeetika kasutuselevõtuks Eestis. Ka sakslased, otsustades, et loobuvad tuumajaamadest, näevad, et tulevikus võetakse suures mahus kasutusele süsinikuvaba energiatootmine. Aga see on unistuste horisondi peavool, mis võib juhtuda Euroopas aastal 2020 või 2050. Kui eesmärk on, et 2020. aastal on 20 protsenti energiast taastuvenergia, siis 80 protsenti traditsioonilist energiatootmist jääb alles.
Me peame üles ehitama majanduslikult mõtteka energeetika, mitte aga lähtuma peaaegu plaanimajanduslikust süsteemist, mis on praegu euroliidus kasutusel. Euroopa Komisjon korraldab energeetikat käskude, korralduste ja kvootidega, kuni hulluseni. Me leiame need lahendused, mis tagavad Eesti Energia finantsilise tugevuse.
Elering avaldas lõppeval nädalal elektrituruanalüüsi, mille ühe osana selgus, et 2016. aastal võiks elektribörsil olla energia hind 48,5 eurot. Kas ma saan õigesti aru, et teie arvates pole Eleringi analüüs pädev?
Kujutage ette Eesti inimest või ettevõtet, kes loeb uudist, et elektri hind tõuseb kohe 60 protsenti. Inimestele peaks andma adekvaatset infot, mitte hirmutama. See hakkab veerema nagu lumepall. Ma saan aru, et ajakirjanik on tunduvalt paremini informeeritud kui lehelugeja. Aga ka Äripäevas küsitleti ettevõtjaid, kes tunnistasid, et eksport kukub kokku ja Eestist tuleb põgeneda.
Räägime hinnast. Esimene asi on see, et muutub elektrimajanduse korraldus. Avalikkusele peab selgeks rääkima, miks me läheme kulupõhiselt hinnalt üle turupõhisele hinnale.
Miks me läheme üle turupõhisele hinnale?
Et meil oleks tagatud pikaajaliselt parim mõistlik hind, peame organiseerima keskkonna, kus on võimalik sel tekkida. Suletud turu hind on selline seetõttu, et investeeringud on tehtud eelmise sajandi 60ndail, Nõukogude ajal.
Elektri vabaturuga liitumise otsuse tegi Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Euroopa ühine siseturg haarab mitte ainult leiva-saia või mööbli, vaid ka sellise keerulisema teenuse nagu elekter.
Eestlased on ratsionaalsed inimesed, meil on õige arvestada õiglase ja ratsionaalse elektri hinnaga. Kas Eesti valitsus on tõesti nii südametu, et laseb 1. jaanuaril 2013, kui kõigil tarbijail tuleb elektrit ostma hakata börsihinnaga, juhtuda suurel paugul? Valitsuse hinnangul ei tähenda elektribörsiga liitumine ettevõtete konkurentsivõime langust ega peredele ülisuuri toimetulekuraskusi.
Praegu loome elektriturgu, ehitame kaableid Soome ja lõuna poole. Me ei tea, kuidas elektrimüüjad hakkavad käituma, turule on tulnud Vene elekter. Minu mure on, et desinformeerime inimesi, kui keegi ütleb, et prognoosi järgi on selline või mingi muu number. 35 protsenti Eesti elektritarbijatest ostab praegu turuhinnaga. Kas eksport on seetõttu vähenenud?
Ettevõtjad mõtlevad hoopis sellele, et muuta tootmine energiatõhusamaks. Kortermajade energiasääst ei ole sõnakõlks. See on tohutu võimalus kokku hoida. Ega Ansip või Parts hakka kelluga Lasnamäe maju soojustama.
Börsihind on heitlik, aga pensionär, pereisa või firmajuht peaks pikaajaliste plaanide tegemisel sellega arvestama, et elektribörs toob suure hinnatõusu.
Inimesel tekivad uued võimalused, kus ta peab hakkama ka elektrimüüjat valima, nagu praegu saab valida mobiilifirmat. Maalile või Elmarile on tähtis see, et me räägiks, kuidas börs hakkab toimima.
Nüüd on küsimus, kas börs tähendab elektri hinna tõusu või mitte, mis on see protsent, kas see on hea või halb Eestile.
Kui inimene loeb, et elektri hind tõuseb 60 protsenti, siis ta mõtleb, et Juhan Parts on mingi südametunnistuseta inimene. Tegelikult teeme olulise muutuse, mis viie kuni kümne aasta jooksul tugevdab oluliselt Eesti majandust. Valitsus vaatab, et see ei tekitaks sotsiaalseid probleeme.
3mõtet
• Kui inimene loeb, et elektri hind tõuseb 60 protsenti, siis ta mõtleb, et Juhan Parts on mingi südametunnistuseta inimene. Tegelikult teeme olulise muutuse, mis viie kuni kümne aasta jooksul tugevdab oluliselt Eesti majandust.
• Euroopa Liidu kliimafännid püüavad pöörata maailma enda kasuks. Maailm ei ole
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonisüsteemiga kaasa tulnud.
• 35 protsenti Eesti elektritarbijatest ostab praegu turuhinnaga. Kas eksport on seetõttu vähenenud? Ettevõtjad mõtlevad hoopis sellele, et muuta tootmine energiatõhusamaks.