Maailmamajanduses toimuva tärkavate majanduste esiletõusuga on neist riikidest pärit ettevõtted jõuliselt globaalsetes väärtusahelates juhtrolle võtmas, kirjutab Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut Fututuba.ee blogis.
Globaalses äris haaravad ohje uued liidrid
17. juuni 2011, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erilise hooga tõusvaid uusi liidreid kutsuvad Boston Consulting Groupi (BCG) eksperdid globaalseteks esilepürgijateks.
Sellistest ettevõtetest on BCG alates 2006. aastast koostanud TOP 100 nimekirja, et nende esilekerkimist tutvustada ja anda lääne ettevõtetele soovitusi konkurentsis püsimiseks. Värskeim ehk 2011. aasta pingerida annab olulist mõtteainet ka Eesti ettevõtetele ja otsustajatele.
Globaalsed esilepürgijad on kiirelt arenevatest majandustest pärit ettevõtted, kes on olnud järjekindlalt (ka kriisi tingimustes) konkurentidest kiirema kasvuga ning oluliselt laienenud.
Seeläbi on nad haaranud rahvusvahelises äris olulisi turuosi ja tõrjunud seniseid, reeglina läänemaailmast pärit liidreid väärtusahelate juhtrollidest kõrvale – või vähemalt astunud neile tugevalt kandadele. Valdavalt on uued liidrid pärit BRIC-riikidest ehk Brasiiliast, Venemaalt, Indiast ja Hiinast.
TOP100 esilepürgija hulka valib BCG ettevõtted, kes on oma innovatiivsete ärimudelite, strateegiate ja jõulise ärilaienduse tõttu suurima globaalselt liidriohjade haaramise potentsiaaliga. Teisisõnu, BCG esitleb just tõusvaid tähti.
Nii on viimases nimekirjas kokku 23 uut tulijat võrreldes 2009. aastaga. Väljalangenud ettevõtted pole oma varem kättevõidetud juhtrolle seejuures tingimata minetanud, aga lihtsalt ei laiene enam nii agressiivselt kui nende asemel märkimist leidnud järgmised esilepürgijad.
Kokku mahub TOP 100 hulka ettevõtteid 18 riigist, esmakordselt ka Aafrikast. Suurima rühma moodustavad BRIC-riigid, kust pärineb 72 ettevõtet.
Enim annab tooni Hiina 33 ettevõttega, mida on 7 võrra rohkem kui kahe aasta taguses nimekirjas – Hiina esiletõus on uute äriliidrite seas seega kõige jõulisem. Indiast jõudis nimekirja 20 ettevõtet nagu varemgi (sh 6 erinevat Tata Groupi haru), Brasiiliast 13, Venemaalt 6 ja nende vahele Mehhikost 7.
Ärialade lõikes on jaotus jäänud varasemate aastatega võrreldes suhteliselt samaks. Enim on esindatud tööstusettevõtted, eriti tööstuskaupu ja -tehnikat tootvad ettevõtted.
Teise suure rühma moodustavad maavarade kaevandamise ja toorme töötlemise alal tegutsejad. Selline jaotus tuleneb otseselt esilepürgijate päritolumaade senistest konkurentsieelistest (looduslikud ressursid, odav tööjõud) ning tööstust-infrastruktuuri eelisarendanud riiklikest poliitikatest.
Koos tärkavates majandustes toimuva sissetulekute kasvuga ning sealsete ettevõtete hoogustuva rahvusvahelistumisega võib aga edaspidi hakata märksa suurenema teenusettevõtete osakaal TOP 100 esilepürgija hulgas.
BCG prognoosib, et seekordsest TOP 100 nimekirjast võib 50 ettevõtet jõuda järgmise viie aastaga Fortune Global 500 ehk suurimate globaalsete firmade hulka.
75 tärkavate majanduste ettevõtet on selles seltskonnas juba ees ootamas ehk et varsti on veerand maailma vägevaimatest ettevõtetest tärkavatest majandustest pärit.
Uute globaalse äri liidrite esilekerkimine võiks Eesti riigi ja ettevõtete juhtidele anda alust järgnevateks mõtisklusteks:
-Milliste toodete-teenustega saavad Eesti ettevõtted kasvada koos uute globaalsete liidritega – st milliseid ärifunktsioone saame võtta nende loodavates-juhitud väärtusahelates enda kanda?
-Kuidas sellise partnerluseni jõuda – kas ja mida peab ettevõtte tasandil senise tegevusega võrreldes teisiti tegema (nt innovatsiooni- või ekspordi alal)?
-Kuidas saaks Eesti kujuneda globaalsetele edasipürgijatele väravaks Euroopa turule, et need ettevõtted Eestisse investeeriksid?
-Mismoodi vastavalt rihtida riiklikku välisinvesteeringute püüdmist ja (välis)majanduspoliitikat?