Keeleinspektsioon: siltide asjus on uus seadus sama mis senine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk paneb imeks, et täna on meedias üles tõusnud siltide kohustusliku tõlkimise teema, kuna juuli algusest kehtima hakkavas keeleseaduses on nõuded avalike siltide, viitade ja reklaamide asjus täpselt samad, mis senise keeleseaduse 2007. aastal jõustunud redaktsioonis.
Tomuski sõnul ei ole keeleinspektsioon teinud siltide võõrkeelsuse küsimuses kunagi ühtegi trahvi (kuigi inspektsioon seda kuni 1300 € ulatuses teha võiks – T.L.), piirdutud on ettekirjutustega, mida ettevõtted on täitnud.
Uue keeleseaduse sõnastuse järgi tuleb kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis esitada kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. Eesti- ehk riigikeelne tõlge peaks olema kergesti leitav ja väiksemas kirjas.
Nendel välireklaamidel ja siltidel, mis pole kaubamärgid, peab olema esikohal eesti keel.
Tomuski sõnul on seaduse mõte anda inimestele võimalus saada avalikes kohtades sama palju informatsiooni riigikeeles, kui pakutakse seda võõrkeeles.
Sellepärast ongi nõue varustada välireklaamides sisalduvad liiginimed – nagu näiteks restaurant, pub – väiksemas kirjas riigikeelse tõlkega, andmaks infot, mis laadi teenusega on tegemist.
Kui välireklaamil esitletud teenindusasutuse nimi on registreeritud kaubamärgina, nagu näiteks Tallinnas tegutsev Club Hollywood, mingit nõuet välireklaamis esitletud võõrkeelsele sõna «club» muutmisele ei rakendu, küll on vaja klubi ukse kõrvale lisada riigikeelne kirjeldav tekst, mis asutusega on tegemist. «See ei pea olema tingimata «klubi»,» ütles Tomusk.
Kui ettevõtte nimetuses sisaldub võõrkeelne sõna, mis ei tähista liiki, vaid on pärisnimi, näiteks nagu Pärnu ööklubil Sunset, siis sõna «sunset» (i. k päikeseloojang) tõlkima ei pea. «See on rahvusvaheline traditsioon, et pärisnimesid ei tõlgita,» ütles Tomusk, lisades, et sama kehtib Tallinna kobarkino Coca-Cola Plaza nimes sisalduvale sõnale «plaza» (hispaania keeles väljak) kohta. «Kuigi ma ei saa aru, milleks kasutada Tallinnas «plaza» sõna,» ütles Tomusk.