Taavi Veskimägi: Elering elektri hinda ei prognoosi

Taavi Veskimägi
, Eleringi juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Elering vastutab Eesti elektrisüsteemis varustuskindluse eest. Elektrituruseaduse kohaselt on Eleringil kohustus avaldada regulaarselt ülevaade Eesti tarbijate elektriga varustamisest tulevikus. Värskelt avaldatud aruande järgi on siin asuvate tootmisvõimsuste ja välisühenduste kaudu Eesti tarbijate varustuskindlus elektriga tagatud vähemalt aastani 2020.

Varustuskindluse aruanne koosneb tootmisvõimsuste ning võrguühenduste piisavuse, elektrituru toimimise ja elektritootmise kütustega varustatuse hinnangust. Elering ei prognoosi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandes tulevast elektrihinda.

Arvestades antud aruande kaalu, oleme püüdnud käsitleda kõiki tegureid, mis tulevikus hakkavad elektritootmise võimsusi Eestis mõjutama.

Euroopa energeetikapoliitika on keskkonna- ja kliimapoliitika. Seetõttu saab tulevikus elektrituru ja -tootmise üheks olulisemaks mõjuriks CO2 hind. Sellest lähtuvalt oleme elektrituru modelleerimise käigus koostanud koos teiste Läänemere regiooni elektrisüsteemihalduritega CO2 hinna mõju analüüsi elektrihinnale, me ei teinud elektri hinna prognoosi.

See analüüs on koostatud elektrisüsteemihaldurite parimate teadmiste ja andmete põhjal ning ei väljenda kindlat tulevikku, vaid hindab seda, millised on mõjud vaadeldud stsenaariumite korral.

Kuna Euroopa Liidu keskkonnapoliitika näeb ette taastuvenergeetika osakaalu suurendamist, kolmandatest riikidest imporditavatest fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist (CO2), siis on üheks selliseks stsenaariumiks kasvuhoonegaasi hinna mõju analüüs elektrihinnale.

Stsenaariumid on valitud teadlikult võimalikult erinevad, et välja tuua suuremad võimalikud muutused aastaks 2016. Hinnad 25 eurot ja 90 eurot CO2 tonnist prognoosides on Euroopa kõigi süsteemihaldurite vahel regionaalseteks sotsiaal-majanduslikeks turu-uuringuteks kokku lepitud arvväärtused.

Seega on varustuskindluse aruandes toodud elektri hinna projektsioon sisuliselt Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika potentsiaalne mõju analüüs elektri turuhinnale tulevikus.

Uuritud stsenaariumid on koostatud koostöös teiste Euroopa Liidu süsteemihalduritega (ENTSO-E) ning väljendavad teadaolevalt tõenäolisemaid elektri tootmise arengusuundi (https://www.entsoe.eu/system-development/soaf-2011-2025/).

Selge on, et lähimal kümnendil on elektri hinna suurimaks mõjuriks Euroopa tasandil CO2 hind, mis tuleneb piirangutest kasvuhoonegaasidele.

Heitmetele kvootide rakendamise mõte on muuta fossiilkütustel põhinev elektritootmine kallimaks kui taastuvatel energiaallikatel põhinev elektritoodang ning kõrgema energiakandjate hinna kaudu stimuleerida energiasäästu ja tarbimise vähenemist.

Praegu on CO2 hinnaks vabaturul 10–15 eurot tonni kohta, mis ei ole piisavalt kõrge, et omada mõju heitmete vähenemisele. Tulenevalt ELi poolt liikmesriikidele eraldatud kvootide järkjärgulisest vähenemisest peab see hind tulevikus oluliselt tõusma.

ELi keskkonnapoliitika eesmärkide täitmiseks peaks CO2 hind olema Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul vahemikus 70–90 eurot tonni kohta, et muuta selliseid kütuseid kasutavad elektritootjad (kivisüsi, põlevkivi, turvas) vabal elektriturul kunstlikult kallimaks kui seda on elektritootjad, kelle heitmed toodetud elektrienergia kohta on madalamad (tuul, hüdro, biokütused, tuum, gaas).

Aruandes toodud CO2 hind peaks meid panema pigem küsima, kuivõrd jätkusuutlik on maailmamajanduse kontekstis ELi praegune energia- ja kliimapoliitika ning kas see pole Euroopa, k.a Eesti tarbijatele üle jõu käiv? Elering ei anna antud aruandes hinnangut, milline on tulevane elektri hind, vaid toob välja süsiniku heitmete piiramise mõju elektrimajandusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles