Eestlased säästavad lõunanaabritest enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmest Balti riigist enim säästjaid on Eestis, kellele järgnevad Leedu ja viimasena Läti. Reeglina on säästetud summad väikesed ning ei ulatu üle 1000 euro, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse värskest ülebaltilisest uuringust.
Ehkki raha säästjate hulk on Balti riikides erinev, on säästetud summad reeglina pigem väikesed ja kõigis kolmes riigis on inimesi, kellel säästud sootuks puuduvad.
«Sääste mitte omavate inimeste seas on murettekitavalt palju neid, kes ei soovi üldse raha kõrvale panna – Eestis 23 protsenti, Lätis 18 protsenti ja Leedus 8 protsenti,» rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu ja lisas, et väga palju on ka inimesi, kes pole kindlad, kas sooviksid säästa.
Üldiselt oleksid Balti riikide elanikud valmis tänasest enam raha kõrvale panema, ent selleks puuduvad võimalused. Peamise mittesäästmise põhjusena märgitakse rahapuudust. Ainult 21 protsenti Eesti, 15 protsenti Leedu ja 12 protsenti Läti elanikest suudab enda hinnangul alustada säästmist või tänasest enam raha kõrvale panna.
Leedus peetakse tihti olulisemaks aga hoopis tarbimist – 13 protsenti sealsetest inimestest eelistab säästmise asemel raha tarbimisele kulutada.
Lätis on tarbimise säästmisest ettepoole asetajaid 6 ja Eestis vaid 2 protsenti. Samal ajal on paljudel kahju, et enne kriisi pandi kõrvale liiga vähe raha – mis viitab vähesele teadlikkusele pere rahaasjade juhtimisest ja varuraha vajalikkusest.
Ehkki enam kui pooled inimesed kõigi kolme riigi säästjate seas nõustuvad, et raha kogumise peamiseks põhjuseks on ebameeldivuste või ootamatute kulutuste ärahoidmine, erinevad ülejäänud säästmise põhjused riigiti oluliselt.
Leedulased koguvad suuremate kulude tarbeks nagu sõiduki, eluruumi või kodutehnika soetamine, eestimaalased aga sageli remondi või laste hariduse jaoks, Läti säästjatest 21 protsenti kogub raha pensionipõlveks. Lätis on kõige vähem – vaid 6 protsenti - neid, kes säästavad uue kodu soetamiseks. Eestis säästab eluaseme ostmiseks 10 protsenti ja Leedus 15 protsenti sääste omavatest inimestest.
Uuring näitab ka, et kõigis kolmes Balti riigis kasutatakse peamiselt kõige lihtsamaid säästmise vorme. Sularahas hoitakse kodus väiksemaid, kuni 300 euroni ulatuvaid summasid; pisut suuremad, enamasti kuni 1000 euroni ulatuvad säästud on enamasti pangaarvel. Tähtajalised hoiused ja kolmas penisonisammas on kasutusel kuni 3000 euro suuruste säästude tarbeks, ent neid säästmisviise ei kasutata väga sageli.
Nii on tähtajalisi hoiuseid 12 protsendil Eesti ja Leedu elanikest ning vaid 4 protsendil lätlastest. Riikide vahel on ka erinevusi – leedulased kipuvad kodus enam sularaha hoidma, Eestis kasutatakse aga sagedamini keerulisemaid finantsinstrumente nagu kolmas sammas, lastekindlustus ning erinevad investeerimisfondid.