Riiki aidanud, aga kriminaalasjas süüdimõistetud mees sai ringkonnakohtus õiguse

Prokuratuuriga altkäemaksuasjas kokku mänginud, kuid esimese astme kohtus prokuröri apsaka tõttu süüdimõistetud ettevõtja Alar Seppern sai ringkonnakohtus õiguse. 

Telemagasin «Radar» tõi selle aasta märtsis päevavalgele loo sellest, kuidas Narvas kooli ja õpilaskodu jaoks evakuatsiooni- ja avariivalgustust paigaldanud ettevõtte juht Alar Seppern politseile altkäemaksu küsimisest teatas, politsei palvel altkäemaksu maksmist matkis ning seejärel esimese astme kohtus altkäemaksu maksmises süüdi tunnistati. 

«Mulle lubati, et kuna ma aitan kuriteole matkimisega kaasa, ma kohtupinki ei astu. Seda lubas mulle politsei,» rääkis Seppern, kes enda sõnul kohe pärast esimest altkäemaksu maksmise ettepanekut Jõhvi politsei poole pöördus, kuid sealt abi ei saanud.

Paralleelselt politsei poole pöördumistega maksis Seppern omanikujärelevalvet teostanud Fjodor Sokolovile kahe päeva jooksul kokku 400 eurot. Lisaks, pärast Tallinna politseisse pöördumist, maksis Seppern Sokolovile veel politseilt saadud 200 eurot, et altkäemaksu küsinud mees vahele võtta.

Kummalisel kombel jäi Seppern aga esimese astme kohtus süüdi. Selgus, et asja menetlenud ringkonnaprokurör Liina Pikma polnud kuulnudki politsei ja Sepperni vahelisest kokkuleppest. Lisaks polnud Pikma enne istungi algust kuulnud midagi ka Sepperni ja politsei varasematest kohtumistest, kus Seppern esmakordselt proovis altkäemaksunõudmisest teatada.

Seega süüdistati Sepperni kogu 600 euro suuruse altkäemaksu andmises. Kuid Sepperni ja kaitsja Oliver Nääsi sõnul tegi prokurör Pikma veel ühe vea. Nimelt võinuks Pikma lõpetada Sepperni suhtes menetluse § 205 järgi, mis võimaldab vabastada enne kohut isiku vastutusest, kui ta on teinud uurijatega koostööd. Sel juhul oleks prokuratuur saanud vältida Sepperni jõudmist kohtupinki.

Ka kohus mainis istungil, et prokurör võinuks Seppernile menetluse lõpetada kohtueelselt seoses koostööga, mitte taotleda alles kohtus oportuniteeti, mille kohaldamise alused on hoopis teised.

Prokuröri apsakad tähendasid aga Sepperni jaoks seda, et esimese astme kohus mõistis ta süüdi altkäemaksu andmises 400 euro eest. Karistuseks rahatrahv 300 eurot ning nõue tasuda kohtukulud. Seppernile tähendas see aga kriminaalkaristust ja 10 000 euro suuruseid advokaadikulusid.

Kolm aastat kohut

Ringkonnakohtus tühistas maakohtu otsuse Sepperni süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas ja mõistis Sepperni õigeks 200 euro altkäemaksuna üleandmises, lõpetades ülejäänud süüdistuse osas kriminaalmenetluse avaliku huvi puudumise tõttu.

Ka prokuratuur toetas kaitsjate taotlust lõpetada Sepperni suhtes kriminaalmenetlus.

«Selles kriminaalasjas ei ole vaidlust, et A. Seppern pöördus kohe pärast seda, kui F. Sokolov oli temalt Paju koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmise eest raha küsinud, politseisse,» seisis ringkonnakohtu otsuses.

Alar Seppern ütles pärast ringkonnakohtu otsust, et kuigi on tänulik aastaid kestnud ebakindluse lõpetamise eest, jääb tal koostööst politsei ja prokuratuuriga okas hinge. «Koostöökogemus oli siiski väga halva maitsega. Lubadusest saada leebe kohtlemise osaliseks sai pikk kohtumenetlus,» ütles Seppern. 

«Lõpplahenduse juures on halb muidugi ka see, et kuna mind andis ikkagi kohtu alla prokuratuur, siis ma pidin endale kohtumenetluseks palkama kaitsja ja enamik nendest kuludest tunduvat jäävat minu kanda. Õigusabile on kulunud ca 15 000 eurot, millest ringkonnakohtu otsuse kohaselt saan tagasi vaid 3000 eurot,» ütles Seppern. 

Mehe kaitsja Oliver Nääs ütles, et mõistab kohtu otsust õigusabikuludes, kuna seaduse kohaselt jäävad kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisel menetluskulud süüdistatava kanda. «Ringkonnakohus viitas siiski võimalusele, et Seppernil võib siinkohal olla alust esitada selle kohta kahjunõue riigi vastu, kuna need kulutused tekkisid tal prokuratuuri sõnamurdjaliku ja eksitava tegevuse tulemusena,» ütles Nääs.

Prokuratuur kaebab edasi

Omaette lugu on Sepperni käest altkäemaksu nõudnud Fjodor Sokoloviga. Maakohtus antud ütluste järgi pole juhtum, kus Sokolovi ettevõte TADF Ehitus OÜ sai omanikujärelevalve tegijana ehitusettevõtjalt raha kolmanda firma kaudu, unikaalne. Sokolovi enda sõnade järgi tekib aeg-ajalt selline vajadus. 

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega karistataks Sokolovi eraisiku korruptsiooni käsitleva paragrahvi järgi. 

Asi on selles, et Sokolovil ja tema ettevõttel puudus õigus omanikujärelevalve teostamiseks ning selleks oli palgatud alltöövõtjaks hoopis teine firma. Sokolovi kaitsjad väitsid, et TADF Ehitus OÜ ja Sokolovi roll piirdus vaid administratiivse tööga, mille puhul ei ole tegemist omanikujärelevalve teostamisega ning seega saanud Sokolov omanikujärelevalve pädevust kuritarvitada.

Küll aga tunnistas Sokolov end selles samas teos süüdi altkäemaksu võtmist käsitleva paragrahvi järgi ning talle määrati tegutsemiskeeld üheks aastaks ja kuueks kuuks ning täitmiseks rahaline karistus summas 3830 eurot ja 80 senti.

Prokuratuuri hinnangul tõlgendas aga ringkonnakohus erasektori korruptsiooni olemust riigikohtu varasemast praktikast erinevalt ning esitas riigikohtule kassatsiooni.

«Prokuratuur kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi, kuna prokuratuuri arvamusel on tegemist sisulise vaidlusega seoses sellega, et Tartu Ringkonnakohus kvalifitseeris teod ümber, mis on vastuolus Riigikohtu praktikaga,» ütles prokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova viidates sellel kevadel tehtud riigikohtu otsusele, kus kolleegiumi otsuse kohaselt on erasektori korruptsiooni kuriteona karistatav eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest.

Kui riigikohus ei võta prokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse, siis jõustub automaatselt ringkonnakohtu otsus.

Tagasi üles