López Garrido: Hispaanias ei mõista inimesed, miks Saksamaa nii tegi

Diego López Garrido

FOTO: Peeter Langovits

Hispaanias kasvatatud kurkide alusetu süüdistamine kolibakterikriisis Saksa ametnike poolt oli halb käitumine, rääkis Postimehe usutluses Hispaania Euroopa Liidu asjade riigisekretär Diego López Garrido (63). Tema sõnul kahjustas see usaldamatus ka Saksamaa mainet Hispaanias ning kasvas tegelikult üleeuroopaliseks probleemiks. Küsis Argo Ideon.

Eile (teisipäeval – toim) tegi Euroopa Liit ettepaneku maksta Saksamaal alanud kolibakterijuhtumite tõttu kahju saanud Euroopa põllumajandustootjaile 150 miljonit eurot kompensatsiooni – ent see pakkumine ei rahulda teid?

Ei, see ei ole piisav. Saksamaa võimudelt tulnud kahetsusväärne avaldus, mis süüdistas Hispaania tooteid haiguse põhjustamises, mille all on Põhja-Saksamaal paljud inimesed kannatanud, on tekitanud suurt kahju mitmetes riikides.

Hispaania tootjate arvestuse kohaselt kaotasid nad ühe nädala jooksul 200 miljonit eurot. See tähendab, et loomulikult ei ole 150 miljonit eurot piisav summa kompenseerimaks kogu Euroopa tootjatele tekitatud kahjusid, ning seda veel pikema aja jooksul. Põhiliselt just Hispaaniast pärit toodete mainet, kuvandit ja ekspordivõimekust on tugevasti kahjustatud.

Kas te alustate kohtuteed?

Praegu me ootame, sest täna (kolmapäeval – toim) esitame oma nõudmise uuesti ja ootame uut pakkumist Euroopa Komisjonilt. (Komisjon tõstiski oma kompensatsioonipakkumist 210 miljoni euroni – toim.)

Kuid Hispaania hakkab nõudma kahjutasu ka otse Saksamaa käest?

See sõltub muidugi Euroopa Liidu poolt pakutava kompensatsiooni suurusest, kuid samuti erasektorist, meie tootjatest – millise strateegia nad selles küsimuses võtavad. Juhul kui nad otsustavad pöörduda kohtusse, siis see on nende otsus, mitte valitsuse oma.

Olete te aru saanud, mis üldse oli põhjuseks, et Saksamaa võimud näitasid kolibakteripuhangu lättena just Hispaaniast pärit kurkide suunas?

Ma arvan, et Saksa võimud olid olukorrast tingitud surve all, ning Hamburgi liidumaa valitsuse liige, senaator [Cornelia Prüfer-Storcks] tegi vastava avalduse piisavate tõendite ja teadusliku aluseta. Ta ei olnud küllalt ettevaatlik ega mõelnud, milliseid majanduslikke tagajärgi see kaasa toob.

Seejärel edastasid Saksa võimud senaatori arvamuse Euroopa Komisjonile ning komisjon omakorda kogu euroliidule, tekitades tarbijate seas paanika ning põhjustades vältimatult kahju Hispaania põllumajandusele. Paljud jaekaubandusettevõtjad otsustasid seejärel toodangu sisseostmisest loobuda, lepinguid mitte pikendada ning mõne päevaga langes kogu see kaubandus täielikku paralüüsi.

Seega Saksa võimud tekitasid uue probleemi, kuid ei lahendanud tõelist probleemi – sest loomulikult ka Hispaania möönab, et bakteri poolt nakatatud inimesed tähendavad suurt tervishoiuprobleemi. Kuid samas tuleks olla mõistlik ja mitte tekitada veel lisaks uusi probleeme.

Antud juhul teavitamisreeglid ei töötanud nii, nagu pidanuks ja komisjon on ka tunnistanud, et sellist hoiatust liikmesriigilt ei oleks tulnud levitada piisava kinnituseta. Meie hinnangul tuleb need reeglid tuleviku tarvis üle vaadata.

Süsteemis oli viga?

Jah, kuid selle vea algpõhjuseks oli Saksamaa võimude halb käitumine. Nüüd pole see enam ainuüksi Hispaania, vaid kogu Euroopa probleem. Kõik riigid, sealhulgas Saksamaa peaksid töötama selle nimel, et sääraseid juhtumeid tulevikus vältida ja kompenseerida kahjud, mida see kahetsusväärne juhtum on põhjustanud.

Ajakirjanduses on samas avaldatud hinnanguid, et sajaprotsendiline kahjude hüvitamine sellisel juhtumil on pigem ebarealistlik.

Ma arvan, et kahjud on tarvis täpselt kokku lüüa ja nende tõendamine ei ole keeruline. On väga lihtne mõista, et kui paralüseerida üks majandussektor, siis põhjustab see hiigelsuurt kahju. On täiesti kristallselge, et see esimene summa, mida Euroopa Komisjon kompensatsioonina välja käis, on väike võrreldes selle kahjuga, mida Saksamaa võimude avaldus kaasa tõi.

Venemaa reaktsioon juhtunule oli keelata kogu köögiviljaimport kõigist Euroopa Liidu riikidest. Mida te sellest arvate?

Meie arvamusel see oli ebaproportsionaalne otsus, millel polnud midagi ühist võimalike tegelike riskidega. Samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglid keelavad sarnaseid otsuseid teha.

Kuid Venemaa pole praegu veel WTO liige?

Venemaa püüab WTO liikmeks saada ja seega Venemaa peaks neid reegleid järgima. Ma arvan, et see otsus oli vastuvõetamatu, kuid Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumisel on võimalus olukorda selgitada ja see lahendada. Kuid Venemaa niisugust käitumist ei saa aktsepteerida. Venemaa on väga oluline Euroopa toodete tarbija, ning see otsus nende poolt suurendas tekkinud kahju märgatavalt.

Milliseid samme te Saksamaa võimudelt praegu ootate?

Eestist ma sõidangi edasi Saksamaale, et kohtuda oma kolleegidega sealsest välisministeeriumist. On selge, et peame töötama üheskoos Saksamaaga, et taastada Hispaania toodangu renomee Saksamaal ning ka mujal Euroopas.

Nad peavad mõistma, et Saksa võimude käitumine – mõtlen põhiliselt Hamburgi liidumaa võime – on põhjustanud suurt kahju, ning selle tulemusel on ka Saksamaa enda maine Hispaanias ja mujal Euroopas kahjustada saanud.

Minu kodumaal inimesed ei mõista, miks meie väga kindel partner ja Euroopa juhtiv riik selliselt on käitunud. Kuid siin pole küsimus selles, et seada üht riiki teise vastu.

Me kavatseme töötada koos Saksamaaga, kuid ootame ka nende poolt kindlat seisukohta selles suunas. Samal ajal Hispaania väljendab vahetult oma solidaarsust Saksamaaga seoses viimase aja tõsise tervishoiukriisiga. See on mõjutanud väga paljusid inimesi.

Eurotsooni riikidest on Kreeka, Iirimaa ja nüüd ka Portugal vajanud võlakoorma tõttu ELi ja ­IMFi abipakette. Samal ajal otsib turg pidevalt järgmist ohvrit ning osa analüütikuid näitab just Hispaania suunas. Kuidas te seda hindate?

Päästepakett Hispaania jaoks on täiesti välistatud. Täiesti välistatud. Ka turud on selle võimaluse välistanud – meie finantsturgude olukord on rahulik. Meie võlakirjade intressi vahe võrrelduna Saksamaa võlakirjadega on mõistlikul tasemel, ning asub väga kaugel nendest riikidest, mida te nimetasite.

Samas on meil vaja jätkata oma kavade teostamist, et koostöös Euroopa Liiduga täita ettenähtud nõuded. Tänavu on meie defitsiidi eesmärgiks seatud 6% SKTst, järgmisel aastal 4,5% ja 2013. aastal 3%.

Komisjoni ennustus Hispaania tänavusest puudujäägist on siiski veidi suurem kui 6%.

Jah, kuid me oleme kindlad, et aasta lõpuks saavutame selle eesmärgi. Meil on terve finantssüsteem, meie majanduskasv on veidi kiirenemas, kuid samal ajal peame saavutama  tööpuuduse olukorra paranemist. (Praegu ca 20% – toim.)

See on Hispaanias meie suur probleem – tuleb luua uusi töökohti, kuid selle aluseks peab olema terve finantssüsteem. Avaliku sektori võlg on kontrolli all, probleeme tekitab just tööpuudus.

Hispaanias oli ülepaisutatud kinnisvarasektor, mis kriisi ajal kukkus, samuti nagu juhtus ka Eestis. See tõi kaasa töökohtade arvu vähenemise, sest teatavasti on ehitus väga tööjõumahukas majandusharu.

Selle vastukaaluks on meil Hispaanias väga hea sotsiaalse kaitse süsteem, ilmselt parim Euroopas. Meil on heaoluriik ning meie valitsuse eesmärk on seda mitte kahjustada. See nõuab valitsuselt palju jõupingutusi ning ka ohvreid.

Ma usun, et Euroopas on majanduskasv edenemas, mis toob kaasa ka uute töökohtade tekke. Euroopas on väga integreeritud majandus ning Euroopa saab kasvada üheskoos – oleme algusest peale öelnud, et me ei usu kriisist väljumisse ühe riigi kaupa, vaid üleeuroopalist strateegiat.

Eesti on hea näide riigist, kes on suutnud olukorda kontrollida ning kasvu taastada. Neid jõupingutusi on tarvis koordineerida kogu Euroopas, ning kui mõnel riigil tekib raskusi, asub tööle Euroopa solidaarsus. Ilma abipakettideta oleks Kreeka, Iirimaa ja Portugal praegu maksejõuetus olukorras.

Kuidas on naaberriigi Portugali seis, kas nendepoolne abipaketi küsimine on mõjutanud Hispaaniat?

Me toetame seda abipaketti ning kavatseme Portugali abistamises osaleda. Samuti Kreeka ja Iirimaa puhul on Hispaania üks osa lahendusest – otsustasime, et aitame neid riike ning garanteerime turgudelt vahendite laenamist, mida Portugal, Iirimaa ja Kreeka saavad kasutada.

Diego López ­Garrido (63)

Diego López Garrido on Hispaania kogenud poliitik, riigisekretär Euroopa Liidu asjades (sisuliselt Euroopa asjade minister). Ta koordineeris ka Hispaania Euroopa Liidu eesistumisperioodi 2010. aastal.

Ta on viiel korral kuulunud Hispaania parlamendi alamkoja (Congreso de los Diputados) koosseisu ja olnud sotsialistide fraktsiooni juht.

López Garrido on konstitutsiooni- ja majandusõiguse professor, asjatundja inimõiguste alal ning mitme Euroopa Liidu poliitikaid ja õigust käsitlevate raamatute autor. Abielus ja nelja lapse isa.

 

Tagasi üles
Back