Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis juba viiendat kvartalit järjest tugev, jõudes 88 punktini 100-st. Samuti on see kõrgem teistest Balti riikidest ning Põhjamaadest. Lisaks püsib ekspertide hinnangul investeeringute ja eratarbimise olukord positiivsena üle keskmise.
Konjunktuuriinstituut: ettevõtete konkurentsivõime on paranenud
11. juuli 2018, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on viimase kolme kuu jooksul paranenud, tootmise kasvu prognoosivad ettevõtjad enim joogi- ja paberitööstuses, lisaks oodatakse ka eksporttellimuste kasvu. Suurele nõudlusele viitab ka ebapiisav valmistoodete varu.
Riikide rahvusvahelises konkurentsivõime IMD edetabelis on Eesti 31. kohal, mis on võrreldes eelmise aastaga koht madalamal. Samas on aga Eesti 78,5-protsendiline konkurentsivõime võrreldes esimesel kohal oleva USA-ga parim tulemus läbi aegade. Tähtsaimatest kaubanduspartneritest on tänavu Rootsi 9., Soome 16., Leedu 32., Läti 40. ning Venemaa 45. kohal. IMD konkurentsivõime hindamine tugineb 2017. aasta statistilistele andmetele ja 2018. aasta alguses läbi viidud ettevõtjate küsitluse tulemustele. Projektis osaleb 63 riiki ning Eestis viib seda läbi ja kajastab EKI.
«Eesti peamiste kaubanduspartnerite välisnõudlus on endiselt tugev ja ootused tuleviku suhtes positiivsed,» märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits.
Ta lisas, et juuli lõpust saavad ettevõtted EAS-ist taotleda ka uut laadi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud välismessitoetust, mis võimaldab erialamessidele välja minna eraldi messiboksiga seniste ühisstendide asemel.
«Toetus aitab Eesti ettevõtetel kindlustada oma positsiooni eksporditurgudel ka juhuks, kui suurriigid ja Euroopa Liit hakkavad maailmakaubandust reguleerima kaitsetollide kehtestamisega,» ütles Tinits.
Majanduse head seisu ilmestab ka Eesti perede majanduslik olukord, mis on alates tarbijabaromeetri kasutusele võtmisest 1991. aastal rekordtasemel. Säästa suutvate perede 53-protsendiline osakaal ületab ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu, milleks oli 43%.
Tarbijate kindlustunde indikaator 2018. aasta juunis on sarnane kolme kuu tagusele uuringule ning endiselt parem pikaajalisest prognoositud keskmisest. Kindlustunne sõltub paljuski sotsiaalsest grupist. Enim tunnevad end kindlalt 16-29-aastased ning kõige vähem üle 65-aastased tarbijad.
Tuleval poolaastal on majanduskliimaindikaatori tulemuste põhjal oodata edasist majandusolukorra paranemist. Võrreldes märtsikuu näitajaga on juunikuu majanduskliimaindikaator kõrgem.
2018. aasta II kvartali konjunktuuriga saab tutvuda siit.