Austraalia hukkab CO2 krediidi nimel kaamelid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaamelite tapmine CO2 krediidi kogumiseks tundub ehk esmapilgul kummaline. Kuid just sellise relvaga marsib kliimalahingusse Austraalia.
Ja see on alles esimene loov idee, mille on sünnitanud valitsuse uus «põllumajanduslik süsihappegaasi-initsiatiiv»: iga farmer ja investor, kes suudab tõestada, et on edukalt kasvuhoonegaaside vastu võidelnud, teenib vastutasuks CO2 krediiti.
Austraalia kõnnumaal tekib nimetatud emissioone ohtrasti – tänu arvukale kaamelite kogukonnale, kes kujutavad endast 19. sajandil maale toodud isendite järeltulijaid.
Kaamelid toodi omal ajal kohale, et tühermaa liiga tühi poleks.
Tänaseks kondab Austraalia sisemaad mööda hinnanguliselt 1 miljon metsikut kõrbelaeva – üks suuremaid kaamelite populatsioone maailmas.
Igaüks neist emiteerib metaani. See kasvuhoonegaas on aga süsinikdioksiidist tunduvalt kangem.
«See on üks neist probleemidest, mis maailmal kahe silma vahele on jäänud,» ütles projekti Northwest Carbon tegevdirektor Tim Moore, kes ühena esimestest oma [kaamelitapu] plaanile valitsuse tähelepanu on võitnud.
Lisaks metaani emiteerimisele on kaamelid nuhtluseks ka sisemaal elavatele aborigeenidele, ütles Moore.
«Kui inimesed vaid teaksid, mida nad teevad, siis kaoks ka ükskõiksus,» ütles ta. «Eriti kui nad tuleksid ja su käimla uppi lükkaksid.»
Moore viitab januste kaamelite hordidele, kes 2009. aasta põua päevil Docker Riveri väikelinna «vallutasid» ja sealt vett otsima asusid.
Moore'i firma plaanib teenida CO2 krediite – kaubeldavaid sertifikaate, mille alusel firmad või üksikisikud oma heitgaase tühistada või tasaarveldada saavad – nii, et aitab korraldada kaamelite reguleeritud praakimist.
Northwesti kirjalikus ettepanekus, mille valitsus neil päevil avalikkusele kommenteerimiseks esitas, selgitatakse, et loomi tulistataks helikopteritest ja maasturitest. Teine variant on neid kokku koguda ja tapamajja transportida. Võimalik on ka kaamelitest kohapeal lemmikloomatoitu valmistada.
Kõik «kõrvaldamised» teostatakse firma sõnutsi humaanselt, tulistama kutsutakse firma sõnutsi «loomakaitse poolt koolitatud ja sertifitseeritud» täpsuskütid.
Dr. Moore ütles, et üks kaamel emiteerib aastas ligikaudu 45 kilogrammi metaani, mis teeb kokku 1 tonni süsihappegaasi ekvivalenti. Lisaks tarbib kaamel toiduks ühe tonni jagu taimkatet.
Ta selgitab, et ühe kaameli surm välistab ligikaudu 15 tonni süsihappegaasi ekvivalendi eraldumise atmosfääri.
Austraalia valitsus loodab, et parlament kiidab põllumajandusliku süsihappegaasi-initsiatiivi heaks juba 1. juulil. Selliste ettepanekute puhul, nagu laekus Northwestilt, piisab vastutava ministri loast.
Copyright The Financial Times Limited 2011.