Soome firma ehitab Eestisse 129 miljonit maksva elektrijaama

Taavi Veskimägi

FOTO: Artur Sadovski / Postimees

Eleringi hanke 250 MW võimsusega avariireservelektrijaama ehitamiseks Eestisse võitis Wärtsilä Finland Oy.


Iga päev rajatav elektrijaam ei tööta, vaid see on vajalik elektrivarustuse tagamiseks olukordades, kus tootmisvõimsused ootamatult vähenevad. Suutlikkus avariide korral ise täiendavalt elektrit toota suurendab oluliselt varustuskindlust.

Riigihankele laekus kokku neli pakkumust ning edukaimaks tunnistati Wärtsilä Finland Oy kolbmootorite tehnoloogial põhinev pakkumus kogumaksumusega 129 miljonit eurot.

Jaama esimene etapp 100 MW ulatuses valmib aastal 2013 ja teine 150 MW ulatuses aastal 2014.

Jaam on võimeline töötama kahel erineval kütusel – kohapeale rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisava kütuse kohapealne saadavus ka kõige ekstreemsemates situatsioonides. Olukordades, kus on vajalikul määral saadaval gaasi, kasutatakse kütusena seda kui soodsama hinnaga alternatiivi.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et tegemist on Eesti energeetikas olulise projektiga, mis tagab tarbijatele elektri mõne elektrijaama ootamatu tööst välja langemise korral.

«Uue jaama võimsus moodustab kuuendiku Eesti tipukoormusest, näiteks võimaldab see avarii korral katta suure osa kogu Tallinna talvisest elektritarbimisest. Oma elektriliselt võimsuselt on see võrreldav ka palju räägitud  Narva Elektrijaama plokiga,» lisas Veskimägi.

Viimaste aastate  statistika kohaselt on Eesti avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariielektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond. Selle piirkonna eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne).

Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

 

Tagasi üles