Kaupade eksport suurenes tänavu mais võrreldes 2017. aasta maiga 7 protsenti ja import 11 protsenti; kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.
Eksport ja import on tõusuteel
10. juuli 2018, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot. Möödunud aasta mais oli see 153 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta mais Soome 16 protsendiga Eesti koguekspordist, Rootsi 11 protsendiga ja Läti 10 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid nagu kütuse komponendid, elektrienergia ja transpordivahendeid.
Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi 19 miljoni euroga.
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16 protsenti), mineraalseid tooteid (14 protsenti) ning puitu ja puittooteid (12 protsenti). Enim kasvas 49 miljoni euroga mineraalsete toodete ning 14 miljoni euroga puidu ja puittoodete väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta mais 71 protsent koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7 protsenti ja re-eksport 9 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete nagu põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid ning puidu ja puittoodete kaubagrupis, näiteks saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid.
2018. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti), Rootsist (12 protsenti) ja Saksamaalt (10 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.
Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46 miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid nagu mootorikütus, kütuselisandid.
Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast, mõlemaist 13 miljoni euroga. Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, mõlemad (15 protsenti), transpordivahendeid (12 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (10 protsenti). Enim suurenes 77 miljoni euroga mineraalsete toodete, 26 miljoni euroga transpordivahendite ja 23 miljoni euroga elektriseadmete sissevedu.