Ministeerium haarab saamatuilt ohjad

Rahandusministeeriumi hoone.

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeerium seab sisse korra, et kui mõni ministeerium ei suuda eelarvekava esitamisel jääda ettenähtud piiresse, kirjutab vastava osa eelarvest kokku hoopis rahandusministeerium ise.



See punkt on kõige viimane rahandusminister Jürgen Ligi 2. juuni käskkirjas, mis kehtestab 2012. aasta eelarve koostamise tingimused ja ajakava. Tegemist on eelarvest raha küsivatele riigiasutustele senisest karmima «vitsakimbu näitamisega», mille põhjuseks on käskkirja kohaselt vajadus tagada riigieelarve seaduse tähtaegne valmimine.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on tegemist n-ö kirjutamata reegliga, mis tänavu on esimest korda ministri käskkirjas välja öeldud – muu hulgas sellepärast, et suurendada eelarve koostamisprotsessi läbipaistvust.

Igal aastal on ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid saanud ette piirsummad, millesse järgmise aasta eelarve koostamisel tuleb jääda. Ning järjest on ka mitmed neist esitanud oma eelarveprojekti taotlusi märgatavalt suuremana kui lubatud, lootes, et vähemalt mingi osa juurdekirjutatust jääb lõpuni püsima.

Nüüd on selline tegevus kavas lõpetada. Uudsena näeb ametlik eelarve koostamisprotsess ette kavade elektroonilist esitamist vastavas infosüsteemis REIS, mis piirsummat ületavat projekti isegi vastu ei võta.

Sellest on küll võimalik mööda hiilida eelarvesoovide paberil või muu elektroonilise dokumendina esitamisega, ent käskkirjas on selgelt öeldud, et niisugused taotlused ei vasta nõuetele, mis tähendab, et need antakse esitajaile tagasi ja tuleb mõne päeva jooksul ära parandada.

Töörohke suvi

Kui aga seda ka ei juhtu, nähaksegi viimase võimalusena ette, et «valitsemisala eelarve projekti koostab rahandusministeerium».

Ministeeriumide ja institutsioonide eelarveprojektid tuleb tänavu esitada harilikust varem – juba 22. juuniks. Juulis peaks ametnikud nende põhjal esialgse riigieelarve projekti kokku kirjutama ning juuli lõpus ja augusti algul asuvad juba ministrid oma järgmise aasta rahakasutust kaitsma.

Seejärel jõuab eelarve eelnõu poliitikute hambusse, sh valitsuskabinetti, ning 23. septembril peaks eelnõu saama valitsuse heakskiidu ja minema parlamenti.

Varasemaks toomise põhjuseks on rahandusministeeriumi kinnitusel soov anda valitsusele ülevaade läbirääkimiste järgsest seisust juba augusti keskel.

Riigi eelistused

Esialgsetes summades torkab silma keskkonnaministeeriumi kavandatava eelarvenumbri märgatav suurenemine, kuid selle taga on CO2 kvoodimüügi raha kasutamine. Muus osas jääb ministeeriumi eelarve tänavusega sarnaseks.

CO2 arvelt tehtavate projektide lõpetamine on ka riigi järgmise aasta uute ehitusinvesteeringute eelistus. «Muude investeeringute osas analüüsitakse ainult väga kriitilisi investeeringuid,» nendib minister Ligi käskkirja selgitav dokument.

Lisaks keskkonnaministeeriumile on teine kasvava eelarvega koht kaitseministeerium, kuna juba võimuleppe koostamise ajal sündis poliitiline otsus tõsta kaitsekulutused järgmisest aastast kahe protsendi tasemele Eesti SKTst.

Lisaks kaitsekulude tõstmisele on järgmise aasta riigieelarve aluspõhimõtete seas jätta teehoiukulude osatähtsus riigituludes tänavusele tasemele ning hoida ka teadus- ja arendustegevuse kulud tänavusel tasemel.
Järgmise aasta eelarve tuleb defitsiidiga – kava järgi võib valitsussektori eelarvepuudujääk olla kuni 2,1 protsenti. Ülejääki loodab rahandusministeerium saada eelarve ülejärgmisel aastal.

Kommentaarid

Sven Sester
riigikogu rahandus­komisjoni esimees (IRL):

Eelarve koostamisel on loogiline ajaline järgnevus, praegu on valitsuse etapp ning sügisel jõuab eelarveprojekt riigikogusse. Koalitsioon ei ole seni üldkoosolekul 2012. aasta riigieelarve koostamist arutanud, eeldatavasti võib ka see toimuda sügisel.
Kuna tänavu toimusid valimised, võeti juba koalitsioonileppe tegemise ajal kõik tulu- ja kulupositsioonid üksipulgi läbi ning kujunesid ka teatavad otsused. Näiteks tubakaaktsiisi tõstmine 2013. aastal veel 10 protsenti on selline poliitiline otsus, samuti erimärgistusega kütuse kasutusvõimaluste vähendamine. Olulised on ka vanemapension ja riigikaitsekulutuste tõstmine 2012. aastal kahe protsendini SKTst.
Lõviosa nendest poliitilistest sõnumitest, mida erakonnad tahtsid rahvale anda, on lükatud jõustuma hilisemaks – näiteks maamaksuvabastus 2013. aastast ja tulumaksuvabastus 2015. aastast.
2012. aastal on eelarve veel defitsiidis, meil tuleb katta varem võetud kohustusi. Ning sellele teele koalitsioon ka ei ole tahtnud minna, et jõustada poliitilisi lubadusi varem ja suurendada seeläbi defitsiiti.

Jürgen Ligi
rahandusminister (Reformierakond):

Ministeeriumidega läbi rääkida tuleb ikka. Puhastatakse eelmiste aastate kulud ühekordsetest ja lõppevatest asjadest ning lisatakse vältimatud või kokkulepitud uued asjad. Sellest kujuneb piirnumber, mille ümber jällegi räägitakse läbi, kas reegleid on ühtmoodi tõlgendatud.
Muidugi on neid läbirääkimisi ka siiani peetud, aga see jätkub uuel tasemel. Poliitilised otsused sinna juurde. Kui keegi kusagil näeb mingisuguseid piirnumbreid, siis ärgu tehku järeldusi, et need on ühe või teise valdkonna lõppkulud.
(Valitsuse briifingul 2.06)

Tagasi üles