Metsameeste palgale asuv keskkonnaministeeriumi ekskantsler selles sammus vastuolu ei näe Täiendatud kell 16.22!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Andres Talijärv esinemas Valgamaal Kaara talu metsapäeval tänavu mais.

FOTO: Kaara talu fotokogu

Keskkonnaministeeriumi endine kantsler Andres Talijärv asub 1. augustist tööle Eesti Erametsaliidu tegevjuhina. Eesti metsanduspoliitika kujunemist viimastel aastakümmetel oluliselt mõjutanud Talijärve enda sõnul sellest sammust vastuolusid otsida ei tasu.

Talijärve ametiaeg keskkonnaministeeriumi kantslerina lõppes tänavu suve hakul ja uueks ametiajaks ta enam ei kandideerinud. «Eks sai juba oldud ka tükk aega ja kui üks periood saab läbi, siis ta saab läbi ning on vaja midagi muud teha,» põhjendas ta, miks otsustas ministeeriumiga, kus oli töötanud 2009. aastast saadik, lõpparve teha.

Talijärv on varem töötanud abimetsaülemana, metsaülemana, peametsaülemana ning olnud pärast Eesti taasiseseisvumist keskkonnaministeeriumi metsaameti peadirektorina Eesti metsanduse kõikide suurte ümberkorralduste juures.

Pärast metsaameti reorganiseerimist oli ta ministeeriumis metsaosakonna juhataja, seejärel seitse aastat metsatööstusliidu tegevdirektor. Erasektorist naasis ta ministeeriumi, kus oli neli aastat metsanduse ja looduskaitse asekantsler ning viis aastat kantsler.

Ei mõista tohutut vastandamist

Kuigi üks variant oleks olnud tal jätkata ka keskkonnaministeeriumis, otsustas Talijärv mitme tööpakkumise seast just erametsaliidu oma vastu võtta seetõttu, et tema jaoks on metsandussüsteem üks tervik, kus ta ei eraldaks riigi- ja erametsandust, vaid peab kõige olulisemaks valdkonna tundmist.

«On ta ministeerium, eestkosteorganisatsioon või eraettevõte, eks nad kõik ajavad ju suhteliselt sama asja. Ei ole päris niimoodi, et ministeerium töötab omas suunas ja kõik teised huvigrupid töötavad omas suunas – ikkagi tuleb ühisosa leida ja selle ühisosa leidmisega tegelesin ma ministeeriumis ja nüüd ka eestkosteorganisatsioonis,» märkis Talijärv.

Talle on arusaamatu just viimasel ajal polariseerunud vastuolu riigi ja huvigruppide vahel. «Nendes riikides, kust me oleme eeskuju saanud – Soome, Rootsi, Saksamaa –, seal kuskil ei nähta seda suurt vastuolu, mida meil püütakse siin esile tuua. Et kui on töösturid, siis on midagi väga valesti, ja kui on looduskaitsjad, siis on kõik väga õigesti,» kirjeldas erametsaliidu peatne tegevjuht.

Hetkel enim tähelepanu vajavaks küsimuseks peab Talijärv muuhulgas metsanduse mainet. «Metsandusest räägitakse väga palju, aga paraku on ses palju pooltõdesid ja lausa valet, metsas toimetajaid on ülekohtuselt mustatud. Tahan aidata kaasa metsanduse maine parandamisele,» näeb keskkonnaministeeriumi endine kantsler üht ülesannet oma uuel töökohal.

«Seesama teadmine, et kui metsa uuendatakse, siis see on igati tervitatav tegevus ja selle tulemusel tekivad uued metsapõlved. Tegemist on ikkagi taastuva ressursiga, mitte et ükskord kasutad ja siis rohkem teda ei ole, aga millegi pärast inimestel on tekkinud selline ettekujutus. See ei ole vihmamets, mis ei taastu,» kirjeldas Talijärv.

Ta leiab, et metsaga on kogu aeg teatav emotsioon kaasas käinud. «See ei ole mingi uus asi, see on kogu aeg olnud – see oli 20 aastat tagasi, see oli 40 aastat tagasi,» märkis Talijärv. Ta tõi näiteks 1938. aasta metsanduskokkuvõtted, kus väideti sama, mida räägitakse tänagi – veel kaks aastat ja siis on mets otsa lõppenud.

Küsimusele, kuidas peaks nägema tema sammu metsameeste palgale naasta pärast seda, kui tema kantslerina töötamise ajal on metsa mahavõtmise tingimusi leevendatud, ütles Talijärv, et seda tehti ka enne teda. Ka ei ole tema sõnul mõeldav, et üks kantsler hakkab riigikogule dikteerima, kuidas seadusi muutma peaks. «Need [otsused] on ikkagi koostöös sündinud,» lausus Talijärv.

Kuivõrd praegu on käimas ka uue metsanduse arengukava koostamine, siis näeb Talijärv –kes on kahe eelneva arengukava protsessi juures olnud –, ühe olulisema küsimusena küpsete metsade kasutuse teemat. «Kas me laseme neil looduslikult kätte ära kõduneda või siis püüame sealt mingil hetkel ka materjali välja tuua,» põhjendas ta.

Talijärv on seisukohal, et olukorras, kus metsa pindala Eestis küündib 50 protsendini, on meil metsa tagavara väga suureks läinud ning sellega tuleb arvestada.

Erametsaliit just viimastel aastal tugevnenud

«Et Andres Talijärv meie pakkumise vastu võttis, kinnitab liidu tugevat taset ning lisab edasimineku kindlust. Meie peamine siht on säilitada metsaomanike tegevusvabadus ja õigus eraomandile,» ütles erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Ta lisas, et Eesti Erametsaliit on teinud oma 26 aasta jooksul läbi märkimisväärse arengu. «Liikmeskond on eriti just viimasel aastakümnel jõudsalt kasvanud ja liikmete metsamaa moodustab juba kolmandiku kogu erametsamaa pindalast,» rääkis Link.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaühistud. Erametsaliidu eesmärk on kaitsta ja esindada metsaomanike huve, et tagada omanike tegevusvabadus metsade jätkusuutlikul, säästlikul ja tulutooval majandamisel.

Praegu kuulub erametsaliitu 22 metsaühistut, kellel on kokku 7300 metsaomanikust liiget ja liikmete omandis on kokku 370 000 hektarit metsamaad.

Tagasi üles