Eesti saatusekaaslaste hulk kasvab

FOTO: Repro

Eesti ja Läti pole ainsad majanduslangust koge­vad riigid Euroopa Liidus – järgmisel aastal on oodata langust ka mitme vana liikmes­riigi seni tugevas majanduses.


Nii selgus eile Euroopa Komisjoni (EK) avaldatud värskest sügisprognoosist, mis osutus kevadel tehtust märgatavalt pessimistlikumaks. Järgmiseks aastaks Euroopa Liidule ennustatud ligi kaheprotsendisest majanduskasvust pole praeguses ennustuses enam midagi alles.

Seega võib Euroopa Liit oodata järgmisel aastal vaid 0,2-protsendist majanduskasvu ehk teisisõnu tammub Euroopa paigal ja tööpuudus kasvab. Uut tõusu oodatakse 2010. aastal, mil ELi majandus peaks kasvama 1,1 protsenti.

Kui aga Rahvusvaheline Valuutafond IMF ennustab oma oktoobrikuu ülevaates Eestile 2009. aastaks väikest kasvu, siis EK raport usub Eesti puhul nii sel kui järgmisel aastal enam kui üheprotsendilist langust.
Juba tänavu jagab Eesti ja Läti saatust ka Iirimaa, järgmisel aastal Suurbritannia ning Hispaania.

Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere nentis, et Euroopa Komisjoni prognoos kannab sama sõnumit mis ülejäänud viimase aja ennustused: «Maailmamajandus aeglustub ning sellest tulenevalt nõrgeneb ka majanduste immuunsüsteem,» tõdes ta.

Kuigi Soome kuulub Euroopa riikide esirinda, jahutas IMF eile optimismi, prognoosides, et Soome majanduskasv pidurdub järgmisel aastal ilmselt
0,5 protsendini.

Lindpere sõnul aeglustub majanduskasv järgmisel aastal tugevasti ilmselt kõikides ELi riikides. «Seega ei paku täielikku tormikaitset ükski majandus,» tõdes Lindpere.

Tema väitel on põhjus eelkõige maailmamajandust räsivas finantskriisis, mis alles hakkab majanduskasvu näitajatesse jõudma.

Samas on mitmes mõttes loogiline, et mõni riik püsib endiselt paremas seisus: ühtesid on finantskriis otseselt kahjustanud, teisi mõjutab kaudsemalt. «Eesti kuulub teise kategooriasse, kuna meie peamised väliskaubanduspartnerid on valmis ostma meie toodangut varasemast vähem,» selgitas Lindpere.

Pole saladus, et Balti riigid on seni nautinud tänu odavale ja kergesti saadud laenurahale tugeval finantsvõimendusel põhinevat majanduskasvu. Teisisõnu kasvasid Balti majandused kiiresti just laenu abil. «Kuid nüüdseks on see möödas,» rõhutas Lindpere.

«Odav laenuraha suurendas kergesti majanduse mahtu ning edaspidi tuleb selle mahu säilitamise ja kasvu saavutamise nimel rohkem pingutada. Siiski ei tähenda katuse läbitilkumine veel seda, et tuleks hakata vundamenti lammutama,» piltlikustas Lindpere.

Lindpere hinnangul peavad aga kõik ELi riigid järgmisel aastal arvestama, et laenutugi on majanduskasvule varasemast tunduvalt nõrgem.

«See mõjutab kindlasti investeeringuid ja vähendab seeläbi ka majanduskasvu,» tõdes Lindpere. «Aga isegi kui finantskriisi ei oleks, ei käiks majandustsüklid ELi riikides ikkagi päris käsikäes – kõik ei saa olla korraga esimesed.»

Kommentaar

Erki Lõhmuste
rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika nõunik:

Majanduskasvu mõttes kehvemas seisus olevate riikide ühiseks jooneks on kinnisvarasektori ülikiire areng viimastel aastatel koos välismaise laenuraha sissevoolu ning süveneva tasakaalustamatusega.

Praegu väheneb nendes riikides sisenõudlus. Kuna kinnisvarabuumiga kaasnes ka liigkiire palgakasv, mis halvendas omakorda riikide konkurentsivõimet, siis on halvenenud ekspordi kasvuväljavaated.

On selge, et finantskriis mõjutab reaalmajanduse arengut negatiivselt kõikides riikides. Kommertspangad on laenude andmisel varasemaga võrreldes tunduvalt konservatiivsemad, mis koos süveneva ebakindlusega paneb ettevõtteid investeerimiskavasid edasi lükkama.
Seega on finantskriisi mõju suurem just neis riikides, kus varem majanduses krediidi osakaal suurenes. 

Ruta Eier 
SEB analüütik:

Euroopa Komisjoni avaldatud prognoosis ei ole midagi uut ega üllatavat. See nendib vaid vältimatut tõdemust, et tegemist on väga laiaulatusliku kriisiga ning USAst levib majanduslangus viitajaga ka Euroopasse.

SEB maailmamajanduse prognoos on tehtud varem ning on isegi kuu aega vanema info põhjal veidi pessimistlikum kui Euroopa Komisjoni oma. Praeguseks on riskid järgmise aasta osas pigem veelgi suuremad.

Meie oleme Eesti majanduskasvu prognoosis arvestanud 1,2-protsendilise eurotsooni kasvuga sel aastal ning 0,3-protsendilise kasvuga järgmisel aastal.

Eesti osas prognoosime Euroopa Komisjoniga võrreldes suuremat majanduslangust, tänavu –1,5 protsenti ning järgmisel aastal –2,2 protsenti.

Tagasi üles