Tööportaali CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et 77 protsenti eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust.
Uuring: Eesti tööandjad ei taha lubada kodust töötamist (2)
9. juuli 2018, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77 protsenti) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust. Pea pooled (41 protsenti) vastanutest võtaksid kõhklematult kohe uue töö samal ametikohal vastu, kui sellega kaasneks võimalus vajadusel kodust tööd teha.
Lisaks oleksid antud tingimusel lähiajal töökohavahetuseks valmis 36 protsenti vastanutest. Kõigest seitse protsenti vastanutest märkisid, et nende tööandja võimaldab juba praegu töötada vajadusel kodukontorist, teatas CVKeskus.
«On üllatav, kui väga Eesti tööandjad kodukontoris töötamise lubamist pelgavad,» ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Vaid vähem kui kümnendikul uuringus osalenud töötajatel on võimalus töötada aeg-ajalt väljaspool kontorit. Kas juhid on raskustes töötajate töö tulemuste hindamisel ja peavad seeläbi hindama kontoris istutud tunde?»
«Loomulikult on ametikohti, kus kodukontori võimalust ei olegi võimalik tagada ja ka inimtüüpe, kellele kaugtöö ei sobigi. Kodukontor eeldab töötajalt nii ajaplaneerimise kui ka prioriteetide seadmise oskust, iseseisvust, tehnilist nutikust ja usaldusväärsust,» lisas Auväärt. «Teisalt tuleb aga juhtidel praegusel ajal tagada viie erineva põlvkonna töötajate rahulolu, mis paratamatult eeldab suuremat töötajate usaldamist ka väljaspool kontorit.»
Kodukontori kasutamise võimalus on tõmbeteguriks kõikidele vanusegruppidele
25-aastastest ja noorematest töötajatest on kodukontori nimel valmis tööd vahetama 82 protsenti vastanutest. 26–44-aastaste ja 45–53-aastaste seas on antud näitaja 76 protsenti ning 54–72-aastaste töötajate seas vahetaks kodukontori võimaluse nimel tööd 71 protsenti vastanutest.
«Kuigi arvatakse, et vaba töögraafik on pigem oluline nooremale põlvkonnale, ei ole erinevused nii suured kui oodata võiks. Võimalik, et nooremate generatsioonide ootus teha võimalusel tööd ka väljaspool kontorit, on avaldanud mõju ka vanematele põlvkondadele,» lausus Auväärt.
Valdkondade lõikes on kõige keerukam kodust töötamise võimalusega meelitada juhte. «Ühest küljest näib see muidugi loogiline, kuna pea viiendikul (18 protsenti) juhtidel on kodust töötamise võimalus juba olemas, kuid samas, millegipärast ei kehti antud muster riigi- ja finantssektori töötajate puhul,» nentis Auväärt.
Kõige enam on kodukontori nimel kohe tööd valmis vahetama riigisektori töötajad. Kõige rohkem on kodukontorist lubatud töötada juhtidel (18 protsenti vastanutest), riigisektori- (13 protsenti), finants- (11 protsenti) ja infotehnoloogia valdkonna (11 protsenti) töötajatel.
Uuringus osales 2014 töötajat üle Eesti erinevatest töö valdkondadest. 47 protsenti uuringus osalejatest olid kõrg-, 24 protsenti kutse-, 23 protsenti kesk- ja kuus protsenti põhiharidusega.