Kolm lätlast tulid Viljandimaa tondilossi krüptoraha kaevandama

Sissepääs serveriruumi oli jahutusseadmete tekitatud müra summutamiseks puuplaatidega kinni löödud, kuid plaatide vahelt paistsid mõned serverid, nõukogudeaegne poekaal ja kassa. FOTO: Elmo Riig

FOTO: Elmo Riig

Kolm lõunanaabrit avastasid pisikesest Väluste külast Viljandimaal tõelise kullasoone: sealse nõukogudeaegse hoone peakaitsme ampri maht võimaldab Läti meestel mitmekümne serveri abil krüptoraha kaevandada.

Väluste –77 elanikuga küla Viljandimaal, millest ei ole kuulnud ka paljud Viljandi linna elanikud. «Seal on suht välja surnud see värk juba. Vanem põlvkond võib-olla elab veel kusagil põõsas,» ütles varem elanikuga Välustes elanud mees.

Müra ja meeletu elektrikulu

Ajalehe veergudel leiab Väluste mainimist süngetes toonides: «Väluste küla jääb koolita», «Väluste küla jääb poeta.» Varem üldharidust pakkunud kooli ruumides õpetatakse tänasel päeval Tiibeti traditsioonilist meditsiini. Hoones, kus vanasti oli pood toimub nüüd aga midagi õige kummastavat – saalina kasutatud ruumi ühes küljes seisab riiulite kaupa servereid, mis kaevandavad krüptoraha.

Need kuuluvad kolmele läti mehele, kes üürivad ruumi osaühingult Väluste PL. Postimehel ei õnnestunud meestega kontakti saada. Osaühingu anonüümseks jäänud töötaja, kelle kontor asub serveriruumi kõrval, räägib, et nägi mehi viimati kuu aega tagasi. «Nad käivad siin kaootiliselt ja vahel isegi öösiti,» lausus ta. Algselt paigaldasid mehed kunagisse saali 30 serverit, hiljem toodi teist nii palju juurde. Talle teadaolevat töötabki nüüd ruumis ööpäevaringselt 50-60 serverit. Ühe serveri maksumus on umbes 8000 eurot.

Eletritarbimine on tohutu: 30 000 kilovatti kuus. Võrdluseks, keskmine korteris elav pere tarbib kuus kekmiselt 216 kilovatti elektrit nii et serverite tarbimine on võrdeline 138 keskmise korteri elektritarbimisega kuus. See tähendab kaevandajatele vähemalt 2000-eurotst elektriarvet iga kuu, millele lisandub võrguteenuse hind. «Siia tekkis tohutu staatiline elekter. Krüptoraha kaevandajad väidavad, et see pole võimalik, aga kuidas on siis see võimalik, et olen saanud mitu korda tavalisest radiaatorilt särtsu? Või võtad ukselingist kinni ja saad särtsu,» kirjeldas ta.

Lätlased alustasid kaevandamisega eelmise aasta aprillikuus. Ent elektrivalmiduse loomisega hakati pihta juba eelmise aasta novembris. Osaühing Väluste PL juhataja Andrus Jürgenson rääkis, et kaevandajad otsivad kohti ampri põhiselt. «Vanadel veneaegsetel asjadel on suur ampri maht,» lausus ta. Jürgenson rääkis aga, et müra tõttu otsib osaühing üürnikele uut kohta.

Seadmetest tekkiv hääl meenutab merekohinat. Üks sissepääs serveriruumi oli jahutusseadmete tekitatud müra summutamiseks puuplaatidega kinni löödud. Puuplaatide vahelt sisse piiludes näeb vasakul pool riiulites servereid. Taamal säravad nõukogudeaegne oliiviroheline poekaal ja kassa. Nende ette on ritta seatud toolid.

Õmbleja töö häiritud

Osaühing üüris samas hoones ruumi ka õmblejale. Liisi Kuusk jõudis majas töötada kaks nädalat, kui üks hommik tööle tulles kuulis undamist. «Trepist üles minnes juba teatud maal tundsin justkui magnetvälja, selline tõukav tunne oli,» kirjeldas ta. Peagi selgus, et serverid pärsivad ka töö tegemist. «Nööpnõelad olid üksteise küljes kinni,» sõnas ta.

Asi läks tema sõnul iga päevaga hullemaks – masinate undamisest tekis ka peavalu. «Iga päev hakkas järjest halvem, üle kahe tunni ei saanud seal olla,» lausus ta. Kusjuures probleemid ilmnesid vaid päikesepaistelise ja kuiva ilmaga, vihmase ilmaga serverid Kuuse tööd ei häirinud. Kuuske ei üllatanud, et krüptorahakaevandajad ennast just Välustesse sisse seadsid. «Sellest on nii palju räägitud, et mahajäetud kohtades tegeletakse selliste asjadega,» lausus ta.

Eesti suurim, 500 serveriga serveripark on veebimajutusettevõttel Zone Media. Ettevõtte residenthäkker Peeter Marvet lausus, et Eesti pole elektri hinna osas parim paik, kus krüptoraha kaevandada. «Hiinas ehitatakse suuremaid serverifarme ja kasutatakse ära hüdroelektrijaamade lähedust,» tõi ta näite.

Valju undmaise taga Väluste serveriruumis on jahutusseadmed. Servereid võib Marveti sõnul võrrelda soojapuhuritega, mis võistlevad pidevalt konditsioneeriga ja viimane peab olema võimsam. «Elektrivoolu liikumine tekitab magnetvälja,» lausus ta, «aga ma pole sellega kokku puutund, et serverid kõrval toas midagi mõjutaksid.» Ta lisas, et serverite tööga võib kaasneda ka vibratsioon. «Seda ei tunne nii, et tass väriseks, aga ka see võis õmbleja tööd segada,» spekuleeris Marvet.

Kuidas kaevadamine käib?

Erinevalt kulla kaevandamisest toimub krüptorahade kaevandamine läbi arvutite. Selleks kasutatakse ära arvutite jõudlust, millega lahendatakse keerukaid matemaatilisi ülesandeid ja vastutasuks arvuti kasutamise ning elektrienergia tarbimise eest premeeritakse kaevandajat krüporahaga.

Erinevaid krüptorahasid on üle tuhande. Mõningate hinnangute järgi isegi mitu tuhat. Suurim ja tuntum neist on Bitcoin, mis põhineb keerulisel plokiahela tehnoloogial. Huvi krüptorahade vastu üha kasvab. Arvutipoed on videokaartidest tühjaks ostetud ja inimesed kaaluvad, kas säästud tasuks vahetada Bitcoinide või muu krüptoraha vastu.

Eesti maksuamet on toonitanud, et kaevandamisest teenitud tulult tuleb maksud maksta, kuid tegelikult ei ole riigid suutnud veel välja mõelda, kuidas maksuraha kätte saada.

Loe ka neid

Tagasi üles