Hiina turg pole meile kaugeltki enam nii kättesaamatu – seal on edukalt kanda kinnitanud nii mitmedki Euroopa ettevõtjad. Piret Potisepp ja Merike Mätas räägivad Hiina äri omapäradest, toovad näiteid ja annavad head nõu neile, kes tõsist Hiina-plaani peavad.
Kuidas advokaat mahlaka kõnepruugi värskeks mahlaks pööras
Saksa päritolu ja Hong-Kongis üles kasvanud ettevõtja Hans Au töötas aastaid advokaadina, kuni jõudis äratundmiseni, et seadusandluses näpuga järje ajamine pole ainus, mida ta elus teha tahab. Ta kirjutas lahkumisavalduse ning hakkas oma hobi – värskete mahlade tootmist ja mahlasegude väljatöötamist – äriks ümber kujundama.
Esmalt oli vaja leida usaldusväärsed partnerid ja kokku koguda algkapital, seejärel tutvuda mahlatootmise tehnoloogilise protsessiga. Esimeste mahlasegude müügipudelitesse villimisest oma korteri elutoas on nüüdseks möödas pea kolm aastat. Hans otsustas, et esmalt on vaja uurida turgu. Nii mindi sõpradega ühe jooksuvõistluse toimumise aegu finišiväravasse oma mahlasegudega äri ajama. Ikka selleks, et tervisest hoolivate inimeste reageeringut kogeda ja sellest äriplaani elujõu osas järeldused teha.
Käivitusfaas polnud lihtne. Pingeid tekitasid nii erimeelsused kolme ettevõtte asutaja vahel kui ka planeeritust pikem protsess ettevõtte legaliseerimisel. Kõik osutus ka palju kallimaks kui mõeldud, sest juba ainuüksi mahlapakendite-pudelite disain oli väga rahamahukas.
Hans tunnistab, et kuigi algseks ideeks oli tarbijale kõrget lisaväärtust pakkuva mahlabrändi loomine, on tulnud teha plaanis ka palju kohandusi. Näiteks esialgse plaani mõttes ei sobinud kuidagi, et praegu toodab ettevõte mahlu ka kuulsatele viietärni-hotellikettidele. Kuid nii saavutasid nad vajaliku tootmismahu kiiremini. Ta tõdeb ka, et kolm esimest kuud viibis ta ise iga päev tootmisprotsessi juures ja mahlakohvikutes ning vaatas, et kõik toimiks nii, nagu peab.
Hans ei varja, et asutajate erimeelsused viisid selleni, et ettevõte on endiselt käivitusfaasis – firma rahalist kasumit veel ei too. Veelgi enam, üks asutajatest oli vaja välja osta, mis kahandas küll erimeelsusi juhtkonnas, kuid tõi samal ajal kaasa ootamatu väljamineku ja seega ka suuremad kohustused.
Kui Hansu esialgseks plaaniks oli mahlakohvikute avamine Pekingi kesklinnas ja äripiirkondades, siis praeguseks on ta aru saanud, et nii pole kiiret kasvu võimalik saavutada. Praegu on ta suunanud oma põhienergia uue vabriku ostmisele. Tehas on juba välja valitud, puudu on vaid finantseering. Samal ajal jätkavad tema mahlad hiinlaste seas võidukäiku ning naudivad kasvavat populaarsust.
Uskuge või mitte, aga see ettevõte tegutseb edukalt opereerides hetkel vaid ühes linnaosas, Chaoyang Districtis. Pekingis elab kokku umbes 15 miljonit inimest, seega võib selles piirkonnas elada näiteks paari Eestimaa jagu neist.
ÕPPETUND 1: kui saad hakkama Eesti väikesel ja üleküllastunud turul, saad kindlasti hakkama ka turul, mis on mitu korda avaram. Pekingis on sul on vähemalt 10 korda suurem võimalus olla edukas.
Veel näiteid ja õppetunde loe suvisest Directorist.