Eesti Energia tahab julgeolekumaksu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti Energia juht Sandor Liive andis Postimehele intervjuu firma nõupidamiste saalis. Seinal rippuvad kirjad peavad kajastama ettevõtte tõekspidamisi.

FOTO: Mihkel Maripuu

Et Eestis oleks ka kümne aasta pärast piisavalt elektrijaamu, tahab Eesti Energia juht Sandor Liive kehtestada energiajulgeolekumaksu, mis lisanduks nii iga inimese kui firma elektriarvele.


Sandor Liive, olete koostanud Eesti Energia pikaajalise investeerimisplaani aastateks 2009–2018. Mis see maksma läheb?


Plaanime investeerida jõuliselt elektritootmisse. Teeme korda elektrivõrgud ja ehitame teise kaabli Soome. Viime uuele tasemele põlevkiviõlitööstuse ja hakkame tootma põlevkivist sünteetilist naftat. Kõik need plaanid neelavad järgmisel kümnel aastal kokku 50–60 miljardit krooni.

Praegu on väga sobiv aeg suurte investeeringute tegemiseks, maailma majandus on kriisis, metallihinnad kukuvad, ehitusturg on jahtumas. Eesti Energial on võimalus sõlmida ehitajatega väga soodsad kokkulepped, kuna neil on vähe tellimusi.

Kuidas te plaani rahastada kavatsete?


Meie oma ettevõtte rahast ei piisa, plaani elluviimiseks on vaja võtta laenu ja ka suurendada omakapitali. Omakapitali suurendamiseks on võimalik minna börsile või ka valitsusel raha juurde panna.

Tahate, et valitsus maksaks teile investeeringute toetuseks energiajulgeolekutasu. Kas piisab majandusministeeriumi kavast, et tulevikus toetatakse energiainvesteeringuid saastekvootide müügitulust (2013. aastal peaks euroliidus olema uus kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteem, kus iga riik paneb kvoodi rahvusvahelisele oksjonile. Eesti loodab sellega teenida miljardeid kroone tulu – toim)?


Skeemi otsitakse, energiajulgeolek on väga tähtis. Uued põlevkiviplokid, mis enne oma tuumareaktori valmimist meie energiajulgeoleku tagavad, on suur investeering. Üks põlevkiviplokk läheb maksma pool miljardit eurot.

Kui suurt toetust tahaksite aastas energiajulgeolekutasuna saada riigieelarvest?

See ei ole riigieelarve teema. Üks võimalus on saastekvoodioksjoni tulu, teine energiajulgeolekutasu, mida kõik elektritarbijad maksavad. Ma ei spekuleeriks arvudega. Mu enda seisukoht on, et saastekvootide müügist laekuvat raha hoiaksime Eesti tuumareaktori ehituse toetuseks.

Ma kujutan ette, et energiajulgeoleku tasu võiks laekuda igalt tarbitud kilovatt-tunnilt – nii nagu praegu nõutakse taastuvenergia tootmise toetust. See võiks olla selge tasu selle eest, et energiajulgeoleku tagav tootmisvõimsus on Eestis igal ajal olemas.

Vabaturul võib elekter tulla Põhjamaadest, Venemaalt või ükskõik kust mujalt. Probleemid tekivad siis, kui tuult ei ole, talv on külm ja energiat ei jätku. On tähtis, et siis oleks meil olemas tootmisvõimsus, mida käima panna.

Millal teie hinnangul oleks vaja Eesti Energia omakapitali suurendada?


Eesti Energia on praegu väga heas finantsolukorras. Meil ei ole enne 2020. aastat vaja võlakirju refinantseerida. Kontol on meil üle kahe miljardi krooni, enne järgmise aasta teist poolt lisaraha vaja ei ole. Oleme kinni pidanud konservatiivsest laenupoliitikast, praegu lõikame selle vilju.

Millal te börsile lähete?

Ma ei tahaks seda teemat kuidagi üle võimendada. Tegemist on ühe võimalusega, aga see sõltub valitsuse tulevikunägemusest. Küsimus on poliitikute otsustada.

Kas üldiselt on teie investeeringuplaanile piisav poliitiline toetus tagatud?


Selle elluviimiseks on vaja valitsuse toetust mitmes küsimuses, ma arvan, et otsused langetatakse samm-sammult. Põlevkivi kaevandamismahuks kinnitati 20 miljonit tonni aastas. Sellest kogusest piisab nii meile kui ka teistele põlevkivi kasutajatele. Sellega on meil toetus olemas.

Arengukava
Eesti Energia investeeringute kava 2009–2018


•    Hinnanguline maksumus 50–60 miljardit krooni, sellest umbes 16 miljardit kulub elektrivõrgu uuendamiseks, 16 miljardit õlitootmisse, 30 miljardit põlevkivikatelde, tuulikute ja koostootmisjaamade ehituseks.
•    Tootmisportfell: põlevkivijaamad, tuumareaktor ja tuulepargid. Väiksem osa on prügipõletus- ja hakkpuidukombijaamadel.
•    Eesti Energia toodab põlevkivist suures koguses sünteetilist naftat.
•    Vanad põlevkiviahjud uuendatakse nii, et nende heitmed vastavad keskkonnanõuetele.
•    Juurde ehitatakse üks uus põlevkiviplokk (300 MW) 2015. aastaks. Kui tuumareaktor õnnestub valmis saada 2020. aastaks, siis teisest uuest põlevkiviplokist loobutakse.
•    Maismaa tuuleparke on ettevõttel umbes 200 MW võimsusega, lisanduvad veel suuremad avameretuulepargid.
Allikas: Eesti Energia

Tagasi üles