Rekordiline arv inimesi leiab endale tööturul töökoha, ent selle valguses on palgatõus paraku olematu.
Ülemaailmne tööhõive kasvab, palgad aga järele ei jõua (3)
7. juuli 2018, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordiline arv inimesi leiab endale tööturul töökoha, ent selle valguses on palgatõus paraku olematu.
OECD uue raporti kohaselt oli arenenud riikide tööhõive määr möödunud aasta lõpul 62 protsenti.
See näitaja on kõrgeim pärast globaalset majanduskriisi. Ühtlasi on ka vabade töökohtade arv suurnenud jõuliselt.
OECD raport kirjutab, et tööturul valitsev aktiivne töökohtade täitmine on prakitliselt varjutanud palgatõusu, mis on stagnatsioonis. Nimelt on palgad liikumas ülespoole kaks korda aeglasemalt, mil nad olid dekaad tagasi - aeg enne majanduskriisi algust. Stagnatsioonis palgad on aga kõige suuremaks hoobiks keskmiselt madalamat palka teenivatele inimestele.
«Palkade mittetõusmise trend tööhõive tõusu ajal on märk sellest, et struktuursed muutused majanduses on suurendanud globaalset kriisi,» ütles OECD peasekretär Angel Gurria.
OECD sõnul on mitmeid faktoreid, mis põhjustavad aeglast palkade tõusu.
Esimesena toob OECD välja selle, et ülisuured ettevõtted on eelisseisundis, sest nende tootlikkus on suurem ning neid aitab edasijõudnud tehnoloogia - need on tegurid, mis kannustavad suurel määral palgatõusu. Väiksemad ettevõtted ja nende töötajad paratamatult jäävad sellises olukorras tahaplaanile ning nende palgad ei suuda suurte ettevõtete tempoga kaasas käia.
Paljudele ettevõtetele on vastukarva mõte sellest, et investeerida uude tehnoloogiasse ja innovatsiooni, sest geopoliitiline olukord maailmaareenil on aina enam pingestunud. Mõned ettevõtted kardavad potentsiaalset kaubandussõda, teised aga Brexiti negatiivseid tagajärgi.
Et töötajatele kõrgemat palka maksta, on vaja innovatsiooni. Innovatsiooni puudumine on aga primaarne põhjus, miks madalama käibega ettevõtted ei saa suurema väärtusega tooteid produtseerida.
Teiseks põhjuseks on globaalse majandustõusu ajal tekkinud hirmud: ei julgeta tööandjatelt palgatõusu küsida ning samuti kardetakse, et kui töökohta vahetada, võib sellest üldse ilma jääda, sest pärast ülemaailmset majanduskriisi oli töötuse määr kõrge.
OECD märgib ära ka selle, et uued loodavad töökohad pole enam samad kui need, mis loodi enne majanduskriisi algust. Eriti puudutab see inimesi, kelle oskused pole piisavad praegusel tööturul. OECD sõnul puudub primitiivsed digitaalsed oskused ühel inimesel neljast.
Allikas: money.cnn.com