Tööandjad: ELi plaan eeldab suuremaid õigusi palkade alandamiseks

Foto: Liis Treimann

Eesti tööandjate keskliit toetab Euroopa Komisjoni kava teha lõpp tootlikkuse kasvust kiiremale palgatõusule. Kava elluviimine eeldab liidu arvates aga suuremaid õigusi palkade ühepoolseks alandamiseks.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul ei tähenda Euroopa Komisjoni plaan erasektori palgataseme «kunstlikku piiramist». «Kava mõte on jälgida, et palgad ei tõuseks kiiremini kui töö tootlikkus. Seda konservatiivset põhimõtet on keskliit alati rõhutanud,» kinnitas Kriis.

Tema sõnul eeldab Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendamine aga kokkulepet kindlas kriteeriumis, mille ületamisel tekiks tööandjal õigus palku ühepoolselt alandada. Praegu on nimelt tööandjate keskliidu hinnangul keeruline vältida palkade ülekuumenemist, kuna seadus lubab palku ühepoolselt langetada vaid kolmeks kuuks ja ainult juhul, kui ettevõte on sattunud tõsistesse raskustesse.

Euroopa Komisjoni palgakasvu piiramise kava on osa ELi liikmesmaade majanduspoliitikate suurema ühildamise plaanist, mille eesmärk on vältida uusi kriise ja kasvatada riikide konkurentsivõimet. Komisjon tahab hakata jälgima tööjõu ühikukulude kasvu liikmesriikides ehk seda, kui palju muutuvad tööjõukulud ühe ühiku kauba või teenuse tootmiseks. Kui tööjõu ühikukulude indikaator liigub etteantud piiridest välja ja järgnev majanduse süvaanalüüs tuvastab, et tegemist on tõsise tasakaalustamatusega, tehakse selle kõrvaldamiseks soovitused ning riik töötab välja tegevuskava. Kui riik midagi ette ei võta, siis on võimalik talle määrata trahv kuni 0,1 protsendi ulatuses SKTst.

Kava kohaselt ei tohiks tööjõu ühikukulude kasv kolme aasta jooksul ületada euroala riikides 9 protsenti ja teistes ELi riikides 12 protsenti. Eesti tööjõukulude kasv pole Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni andmetel viimastel aastatel jäänud 9 protsendi piiresse.