Alatest reedest hakkab tervele hulgale USAsse imporditud Hiina kaupadele kehtima 25-protsendine toll. Esimene laine tolle puudutab 34 miljardi dollari väärtuses kaupu ning toob tõenäoliselt veel samal päeval Hiina vastureaktsiooni.
Reedest hakkavad kehtima Trumpi hiigeltollid Hiinale, mis võivad tuua terava konflikti (2)
6. juuli 2018, 06:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on USA president Donald Trump käskinud kehtestada tollid 50 miljardi väärtuses Hiina kaupadele, kuid need tulevad kahes laines. Reedel maksustatakse näiteks Ühendriikidesse imporditud lennukite rattad ning nõudepesumasinad. Ülejäänud 16 miljardi dollari väärtuses tollidele pole veel tähtaega määratud, kuid need puudutavad rohkem elektroonikat.
Hiina kehtestab reedel tõenäoliselt 25-protsendise imporditolli USA põllusaadustele, mida on samuti 34 miljardi dollari väärtuses. Hiina teatas neljapäeval, et Trump laseb tollidega endale jalga ning ei tekita suurt majanduslikku kahju mitte ainult Hiinale, vaid ka USA-le endale ja ülejäänud maailmale.
Tollid on osa Trumpi protektsionistlikust plaanist, saavutamaks globaalses kaubanduses USA-le meelepärasemaid tehinguid. Samuti tahab ta enda sõnul kaitsta USA töökohti. Trump on süüdistanud Hiinat korduvalt ka USA intellektuaalse vara ja tehnoloogiasaladuste varguses. Viimase väitega paistavad kaitseeksperdid laias laastus nõustuvat.
Trump on kehtestanud 25-protsendise terase- ja alumiiniumitolli ka Kanadale, Mehhikole, Jaapanile ja Euroopa Liidule ning lubanud täiendavaid tolle ka Euroopa autotööstusele. Pekingit on ta ähvardanud kogunisti aga lisatollidega, mis ulatuvad sadadesse miljarditesse dollaritesse.
Morgan Stanley panga hinnangul puudutavad Trumpi senimaani kehtestatud tollid umbes 0,6 protsenti üleilmsest kaubandusest ja 0,1 protsenti ülemaailmsest SKTst.
USA ja Hiina kaubandustüli võib kiiresti valguda majandusküsimustest välja ning muutuda geopoliitiliseks. Kuna USA ostab Hiina käest ligemale neli korda rohkem kui Hiina USA käest, siis peab Hiina otsima kaubandussõja eskaleerumise korral täiendavaid meetmeid muudest valdkondadest. Mõne ekspedi hinnangul võib Hiina äärmisel juhul nurjata USA ja Põhja-Korea vahelised tuumakõnelused.